Erinevus lehekülje "Igor Tamm" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Pilt:Igor Tamm.jpg|pisi|Igor Tamm]]
 
'''Igor Jevgenjevitš Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм; [[8. juuli]] (vkj 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] [[füüsik]].
 
Igor Tammi peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga.
 
==Haridustee ja karjäär==
Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is, osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/>
 
Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. [[1918]]. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.
Tamm sai [[1930]]. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast ([[1933]]) kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.
 
Alates [[1934]]. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSVL TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda poolt rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
 
==Teadustöö==
TeadusesseTeadusse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[Holland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>
 
Aastail [[1930]]–[[1931]] tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis koos Ilja Frankiga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.
 
Tamm töötas aastail [[1950]]–[[1953]] koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike]]se omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.
 
Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd [[kosmilise kiirgus]]e alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).
*[[1958]] – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*[[1959]] – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*1959 – [[Poola TeaduteTeaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1961]] – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1964]] – [[Leopoldina]] välisliikmeks valimine
*[[1967]] – [[Lomonossovi-nimeline Suur kuldmedal]] NSVLNSV Liidu Teaduste Akadeemialt
 
==Isiklikku==
Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui “rahavavaenlane“.<ref name="bio"/>
 
Igor Tammi poeg [[Jevgeni Tamm]] oli füüsik ja [[alpinism|alpinist]].
 
==Välislingid==
125 925

muudatust