Erinevus lehekülje "Korea sõda" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 75 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{poolelikeeletoimeta}}
[[Pilt:Warkorea American Soldiers.jpg|thumbpisi|Ameerika sõdurid Koreas]]
{{vikinda}}
'''Korea sõda''' oli relvastatud konfliktikonflikt [[Põhja-Korea|Põhja-]] ja [[Lõuna-Korea]] vahel [[25. juuni]]st [[1950]] relvarahuni [[27. juuli]]l [[1953]], milles osalesid Korea Vabariigi poolel ka [[USA]] ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid [[ÜRO]] lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid ka [[Hiina]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] üksused.
[[Pilt:Warkorea American Soldiers.jpg|thumb|Ameerika sõdurid Koreas]]
'''Korea sõda''' oli relvastatud konflikti [[Põhja-Korea|Põhja-]] ja [[Lõuna-Korea]] vahel [[25. juuni]]st [[1950]] relvarahuni [[27. juuli]]l [[1953]], milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused.
 
25. juunil 1950 ületas 135 000 Põhja-Korea sõdurit [[38. paralleel]]i (Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline piir). Põhja-Korea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud 38. paralleeli ning seega on Lõuna alustanud sõda. Põhja-Korea, saanud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidult]] abi, relvastust ja tanke, oli oma üllatuseks rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 [[Lõuna-Korea]] sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi rünnakutele avatuks. Põhja-Korea kasutas võimalust ning ründas mitut olulist pidepunkti. Mõne päeva möödudes jäid Lõuna-Korea väed vähemusse ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed [[Kimpo lennujaam]]a Lõuna-Korea pealinnas [[Sŏul]]is. Peagi, [[28. juuni]]l vallutasid Põhja väed Sŏuli (pealinn). Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada [[Syngman Rhee]] valitsus ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi.
==Sõjategevuse algus==
25. juunil 1950 ületas 135 000 Põhja-Korea sõdurit [[38. paralleel]]i (Põhja ja Lõuna vaheline piir). Põhja-Korea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud 38. paralleeli ning seega on Lõuna alustanud sõda. Põhja-Korea, saanud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidult]] abi, relvastust ja tanke, oli oma üllatuseks rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 [[Lõuna-Korea]] sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi rünnakutele avatuks. Põhja-Korea kasutas võimalust ning ründas mitut olulist pidepunkti. Mõne päeva möödudes jäid Lõuna-Korea väed vähemusse ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed [[Kimpo lennujaam]]a [[Sŏul]]is. Peagi, [[28. juuni]]l vallutasid Põhja väed Sŏuli (pealinn). Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada [[Syngman Rhee]] valitsus ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi.
 
Rünnak Lõuna-Korea vastu tuli üllatusena [[Ameerika Ühendriigid|USAle]]USA-le ja tema liitlastele. Kui [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendile]] [[Harry Truman]]ile teatati sündmustest mitmeid tunde pärast sissetungi algust, oli ta veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[demobilisatsioon]] põhjustas aga Koreas olevateolevatel USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamusenamik varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis[[Jaapan]]is kindral [[Douglas MacArthur]]’ii käsutuses. Truman käskis MacArthur’ilMacArthuril saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. [[Harry Truman]] ei võtnud kuulda ka oma nõuandjate soovitusi teha ühepoolne rünnak Põhja-Korea vägede vastu, vaid kasutas [[USA 7. laevastik]]ku, mis pandi [[Taiwan]]i kaitsma. Seeläbi katkes USA lubadus võita [[Chiang Kai-Shek]]’ii väed. [[Hiina Rahvuslik Partei]], kes oli seeläbi Taiwanis lõksus, küsis luba sõjas osalemiseks. Ameeriklased aga lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab Kommunistlikukommunistliku [[Hiina]] sekkumist. Teised läänepoolsed riigid kohe nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust. Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA Kaheksas Armee, kes ennist olid saabunud appi Lõuna-Koreale alistamaks kommunistide pealetungi, aetud väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, [[Pusan]]i linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda [[Nakdong]]i jõge maha panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu [[Korea poolsaar]]e üle.
 
==15. kuni 28. september 1950==
Et leevendada sõjas oma olukorda, tellis MacArthur põhjas seljatagant Põhja-Korea vägedele pealetungi. See oli ülimalt riskantne manööver. Kuid peagi saavutasid nende väed rannaaladel kontrolli. Seal said nende väed vaid keskpärast vastupanu ning kiiresti liikusid edasi saavutamaks võimu Sŏulis. Kui Põhja-Korea väed nägid, et nende varustamisteed olid katkenud, hakkasid nad kohe kiiresti taganema põhja suunas. See andis ka kohe võimaluse nurka surutud United Nations ([[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]) ja Lõuna-Korea vägedel liikuda põhja poole ning liituda seal ennist olnud vägedega.
 
107 451

muudatust