Söömishäired: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Söömishäired''' on psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Viimastel aastakümnetel on muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-1814–18-aastaselt. Tavalisim on [[anoreksia]] avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50%-dill anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, [[buliimia]]t diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi.
 
 
6. rida ⟶ 7. rida:
===Anoreksia===
 
Tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund (lad.k [[Anorexialadina nervosa|keel]]es ''[[Anorexia nervosa]]'').
 
Tunnusteks:
14. rida ⟶ 15. rida:
*Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu.
*Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised.
*Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkusejärjestikuse menstruaaltsükli puudumine.
*Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada.
 
===Buliimia===
 
Liigsöömine, millega kaasneb oksendamine (lad.kladina ''[[Bulimia nervosa]]'').
 
Tunnused:
Tunnusteks:
*Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul.
*Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikulttahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades.
*Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine.
*Buliimiahaiged on tavaliselt normaalkaalulised.
 
===TeisedMuud vähemtuntud===
 
====Ülesöömine====
33. rida ⟶ 34. rida:
Krooniline kontrollimatu emotsionaalne üleliigne toiduainete tarbimine.
 
Tunnuseks on liigsöömishood, mille puhul tarbitakse päevasest soovitatud kogusest rohkem, kuid, erinevalt Buliimiast,buliimiast ei püüta lahti saada tarbitud toitainetest lahti saada.
 
(ingl.k [http://en.wikipedia.org/wiki/Binge_eating_disorder Binge Eating Disorder] inglise keeles)
 
====Kompulsiivne ülesöömine====
59. rida ⟶ 60. rida:
Väga haruldane söömishäire, mille puhul inimene tahtmatult/reflektiivselt oksendab kõik, mis püüab tarbida.
 
(ingl.k [http://en.wikipedia.org/wiki/Rumination_syndrome Rumination syndrome] inglise keeles)
 
====EDNOS====
65. rida ⟶ 66. rida:
Ednose puhul on mitu söömishäiret ühinenud, mille puhul ei saa liigitada isikut ei ühe ega teise alla, kuna indiviidil on mõlema söömishäire tunnused.
 
Näiteks täiesti tervislikus kaalus olev buliimik, kel esineb anoreksilisianorektilisi kalduvusi.
 
(lühend ingl.k [http://en.wikipedia.org/wiki/EDNOS Eating disorders not otherwise specified] inglise keeles)
 
====Pika====
77. rida ⟶ 78. rida:
Indiviidid ei näe vahet toidul ja mittesöödavatel ainetel.
 
(ingl.k [http://en.wikipedia.org/wiki/Pica_%28disorder%29 Pica] inglise keeles)
 
====Öine söömine====
 
Süüakse öötundidesöötundidel, õhtuse polüpaagia tõttu, millele järgneb hommikune nälgimine.
 
Öist söömist seostatakse [[Unetus|unetusega]].
 
(ingl.k [http://en.wikipedia.org/wiki/Night_eating_syndrome Night eating syndrome] inglise keeles)
 
====Ortoreksia====
96. rida ⟶ 97. rida:
Tervete toidurühmade menüüst välja jätmine võib tekitada mõnede ainete puuduse ja selle tõttu hakkab organism seda kompenseerima. See omakorda võib haigusi tekitada.
 
(lad.k [http://en.wikipedia.org/wiki/Orthorexia_nervosa ''Orthorexia Nervosanervosa''] inglise keeles)
 
== Tekkepõhjused ja mehhanismid ==
 
Nagu buliimia nii ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel janing perekonna ningja isiksuse arenguga seonduvatelseotud teguritel.
 
==== Soodustavad tegurid ====
 
Nii liigsööjad kui ka haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all.
Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teisedmuud psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevadtulnud kui tervetel.
 
Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus.
 
Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud.
141. rida ⟶ 142. rida:
 
 
'''''Anorexia nervosa'' diagnostilised juhised'''
 
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud:
 
# Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse
tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatud), Quetelet’ kehamassi indekskehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Quetelet’ kehamassi indekskehamassiindeks = kehakaal (kg) /[pikkus (m)]² . Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde.
 
# Kehakaalu kaotus on esile kutsutud “paksuks tegevate toitude” vältimisega ning on seotud ühe või rohkemaga järgnevast: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisus; ülemäärane kehaline aktiivsus; söögiisu vähendavate preparaatide ja/või lahtistite kasutamine.
157. rida ⟶ 158. rida:
 
 
'''''Bulimia nervosa'' diagnostilised juhised'''
 
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud:
165. rida ⟶ 166. rida:
# Patsient püüab toidu paksukstegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine; vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine. Kui bulimia tekib diabeedihaigetel, võivad nad loobuda insuliini kasutamisest.
 
# Psühhopatoloogia hõlmab haiguslikku tüsenemiskartust ning patsient seab endale väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad premorbiidsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks. Sageli, kuid mitte alati on varem olnud ''anorexia nervosa'' episood; kahe häire ajaline intervall võib ulatuda mõnest kuust mitmamitme aastani. Sellisel varasemal episoodil võis olla kas täielik kliiniline pilt või oli see väljendunud nõrgalt: mõõduka kehakaalu languse ja/või mööduva amenorröaga.
 
 
== Ravivõimalused ==
 
'''Buliimia''' all kannatav inimenekannataja on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksiaanoreksiahäirega häiregaisik. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik.
 
'''Anoreksia''' korral on ravi eesmärkideks:
* alatoitumusest ülesaamine,
* söömiskäitumise normaliseerimine,
* inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks.
 
Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus.
192. rida ⟶ 193. rida:
Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul.
 
Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-105–10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-ill jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt.
Alkoholi ja ravimite kuritarvitamine viivad halvale prognoosile.
Ravile pöördumata jäänute haiguse prognoosi kohta ei ole andmeid.
201. rida ⟶ 202. rida:
Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted.
 
Et vähendada haiguse kordumise tõenäosust, tuleks jätkata ravi ningja jälgimist vahetult pealepärast paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral, tuleb raviperioodiravi korrata.
 
== Filmid, dokumentaalid ==