Erinevus lehekülje "Ivan Krõlov" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2198 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 213.219.102.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot.)
[[Pilt:Krylov monument in SPB 01.jpg|pisi|Ivan Krõlovi mälestussammas [[Peterburi]] [[Suveaed (Peterburi)|Suveaias]]]]
'''Ivan Andrejevitš Krõlov''' ([[vene keel]]es Иван Андреевич Крылов; [[13. veebruar]] [[1769]] [[Moskva]] – [[21. november]] [[1844]] [[Peterburi]]) oli [[Venemaa|vene]] kirjanik.
 
Krõlovi isa Andrei Prohhorovitš (1736–1778) oli harimatu, kuid siiski oskas lugeda ja kirjutada. Ta teenis [[tragun]]ipolgus ja paistis silma Jaitski (tänapäeval [[Uralsk]]i) kaitsmisel [[Pugatšovi ülestõus]]u ajal. Seejärel oli ta [[Tver]]is magistraadi juhataja ja suri [[kapten]]i auastmes, jättes maha lese kahe alaealise lapsega (vanem poeg Ivan ja noorem poeg Lev). Isa suri vaesuses, kuid pärandas lastele kohvritäie [[raamat]]uid.
 
Ivan Krõlov õppis lugema ja kirjutama kodus. [[Prantsuse keel]]t õppis ta jõukatelt naabritelt. [[1777]] pandi ta kirja [[Kaljazin]]i alama maakohtu kantseleiametniku abina ja hiljem Tveri magistraadi kantseleiametniku abina, aga nähtavasti oli see üksnes nominaalne: ta viibis kogu aeg puhkusel ja talle ei makstud palka, seda oli vaja üksnes [[tööstaaž]]i saamiseks.
 
[[1782]] kolisid Krõlovid [[Peterburi]], kus Ivan Krõlov sai tööd. [[1788]] ema suri ja Ivan pidi ka nooremat venda kasvatama, hoolitsedes tema eest kogu elu kui isa poja eest.
 
Juba [[1785]] hakkas Krõlov [[ilukirjandus]]t looma. Sel aastal valmis tal [[tragöödia]] "Kleopatra". Krõlov näitas seda oma aja tuntud näitlejale Ivan Dmitrevskile. Näitleja innustas Krõlovi edasi kirjutama, kuid ei kiitnud näidendit senisel kujul heaks. See ei ole säilinud. Järgmise paari aasta jooksul valmis Krõlovil veel mitu näidendit, nii tragöödiaid kui [[komöödia]]id. Mõni neist on isegi säilinud. Mõnda neist mängiti kaasajal koguni teatris. Siiski on nad kõik üsna halva tasemega. Krõlovi sõber ja elulookirjutaja Lobanov kirjutas ühe kohta neist: "Ma otsisin kaua seda komöödiat ja lõpuks kahetsen, et selle leidsin."
 
[[1789]] hakkas Krõlov välja andma ajakirja "Potšta duhhov". See ilmus igas kuus, aga kõigest jaanuarist augustini, sest sellel oli üksnes 80 tellijat. [[1802]] ilmus ajakirjast teine trükk.
 
Ivan Krõlov on kirjutanud üle 200 [[valm]]i. Need ilmusid [[1809]]–[[1843]] 9 raamatuna. Tema valmidest anti juba tema eluajal välja palju trükke tolle aja kohta hiiglaslikes [[tiraaž]]ides. Paljude valmide sisu esineb juba [[Aisopos]]el ja [[Jean de la Fontaine]]'il, kuid küllaga on ka algupäraseid süžeesid.
 
Elu lõpul külvas tsaarivalitsus teda austusega üle. Tal oli [[riiginõunik]]u auaste ja ta sai [[pension]]i 6000 [[rubla]] aastas. [[1811]] sai ta [[Keiserlik Venemaa Akadeemia|Keiserliku Venemaa Akadeemia]] tegevliikmeks. [[1841]] ühendati see [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|teaduste akadeemiaga]] ja Krõlov sai korraliseks [[akadeemik]]uks vene keele ja kirjanduse osakonnas.
Anonüümne kasutaja