Redaktsioon: 28. september 2015, kell 08:03 redigeeri Palisandria (arutelu \| kaastöö) 116 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2015, kell 08:06 redigeeri eemalda Palisandria (arutelu \| kaastöö) 116 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Pragmapoeetika''' on [[kujundlik keelekasutus\|kujundliku keelekasutuse]] [[filosoofia]]. Pragmalingvistika andis tõuke kirjandusliku (kujundliku, poeetilise) kõne pragmaatika ~~teooriatele~~teooriate tekkele 1970.-80.a-tel (van Dijk 1976, Pilkington 2000, Ohmann 1971 jt.). Ann Banfield käsitles kahe konteksti teooriat raamatus "Unspeakable Sentences: Narration and Representation in the Language of Fiction" (1982) tuginedes Jakobsoni ja Frege töödele. Arne Merilai "Pragmapoeetika" (2003) refereerib varasemaid - Jakobsoni, Bühleri, Frege, Grice'i jt. filosoofide ja keeleteadlaste teooriad, kuid ei märka 1970.-2000.a-tel ilmunud ~~ning~~ poeetilise keele pragmaatikat janing kahe kontsekti teooriat ~~käsitlevaid~~arendavaid töid kirjandusteaduse, poeetika ja keeleteaduse alalt. Merilai määratluse järgi on see "keeletegevuse [[analüütiline filosoofia]], mis tõlgendab nii tavalise kui ka [[poeetiline keelekasutus\|poeetilise keelekasutuse]] olemust."<ref name="TMK">Arne Merilai [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/05/mai_t03.pdf "Mis on pragmapoeetika"] Teater. Muusika. Kino, mai 2004, lk 33-38 (vaadatud 14. jaanuaril 2013)</ref> Ta on nimetanud pragmapoeetikat "kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub. Sellisena eristub pragmapoeetika traditsioonilisest analüütilisest keelefilosoofiast ja [[kõnetegu]]de (kõneaktide) teooriast, mis on poeetilise keelekasutuse pigem kõrvale jätnud.

Pragmapoeetika: erinevus redaktsioonide vahel