Otsamoreen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Otsamoreen''' ehk '''otsmoreen''' on piklik vallitaoline [[liustik]]utekkeline [[positiivne pinnavorm]], mis on kujunenud kunagise
Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust väljasulanud [[moreen]] saab kuhjuda
Teine võimalus, kuidas otsamoreenid tekivad, on kui liustiku serv ei püsi paigal ([[jää]] sulamine ja lisandumine ei ole tasakaalus), vaid liigub edasi. Sellisel juhul võib pealetungiva liustiku serv toimida [[buldooser]]ina, lükates enda ees pudedat settematerjali ja kuhjates selle vallikujuliseks otsamoreeniks, mida nimetakse [[surveotsamoreen]]iks.<ref name="eloodus"/><ref name="raukas106"/>
Otsamoreenide pikkus ulatub mõnesajast meetrist kümnete [[Kilomeeter|kilomeetriteni]] ja kõrgus mõnest meetrist paarikümne meetrini. Et otsamoreenid kujunevad kontaktis liustikuservaga, jääb nende liustikupoolne [[nõlv]] tavaliselt järsemaks kui nõlv, kuhu on kantud [[Liustikusete|setteid]] ka jääsulamisveega.<ref name="keskus"/>
10. rida ⟶ 12. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="keskus">[http://jaaaeg.ee/failid/dokumendid/keskkonnaharidus/jaaajakeskuseoppematerjalid/09_liustike_parandus_eesti_maastikel/09_infomaterjal_liustike_parandus.pdf Mida liustikud on meile pärandanud?]. [[Jääaja Keskus]]e õppematerjalid. Lk 4.</ref>
<ref name="raukas106">[[Anto Raukas]]. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988, lk 106–108.</ref>
<ref name="eloodus">[http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=573&id_a=3748&src=loe Maris Ratas, Volli Kalm. "Liustiku varjatud looming"]. [[Eesti Loodus]]. 01/2004.</ref>
}}
| |||