Ludwig van Beethoven: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reverted good faith edits by 85.253.60.112 (talk). (TW) |
P kõige esimene > esimene |
||
83. rida:
====Kontserdikorraldaja ja pedagoog====
Alates 1800. aastast hakkas Beethoven julge otsusena ise korraldama kontserte, õieti akadeemiaid. Need olid tol ajal vähemalt neli tundi pikad. Beethoveni korraldatud kontsertidel oli ta ise
1801. aastal sai Beethoven endale mitmeid õpilasi. Nende seas olid ka perekonnasõbra ja viiuldaja [[Franz Ries]]i 17-aastane poeg Ferdinand, äärmiselt andekas 9-aastane tulevane pianist ja helilooja [[Carl Czerny]] ning Saksamaa tolle aja parim naispianist [[Dorothea Ertmann]]. Viimasele pühendas Beethoven ühe oma sonaatidest (op 101, nr 28). Beethoven pidas õpetamisel tähtsaks teose õiget lahtimõtestamisest, mitte tehnilist täpsust. Koos hiljem liitunud [[Ignaz Moscheles]]iga on Beethoveni õpilased olnud hindamatuks abiks helilooja biograafidele.<ref>Alšvang, lk 66–68</ref>
156. rida:
Beethoveni elu lõpuperioodil sattus tema looming teatava põlu alla. Aadelkond saatis Beethoveni poole pidevaid negatiivseid ja solvavaid märkusi, kuid kontsertidel esitati tema loomingut enam kui kunagi varem. Beethoveni viimased kvartetid võeti vastu vaimustusega, Viini intelligents hindas teda kõrgelt. Romantiliselt meelestatud kunstiringkonnad suhtusid Beethovenisse kui õpetajasse.<ref>Alšvang, lk 243</ref> Beethoven ise hindas noori saksa romantistlikke heliloojaid kõrgelt. [[Carl Maria von Weber]]iga kohtus ta mitu korda ja tundis rõõmu Weberi ooperit „Euryanthe“ saatnud edu üle. [[Franz Schubert]]iga kohtus Beethoven korra: erutatud Schubert andis talle ühe omakirjutatud klaveriansambli partituuri ning suutmata alustada kõnelust suure heliloojaga, jooksis ta minema. Beethoven ennustas Schubertile suurt tulevikku. 1823. aastal külastas kurt Beethoven 11-aastase [[Ferenc Liszti]] kontserti, misjärel ta jooksis ta lavale ja suudles noort pianisti publiku ees.<ref>Alšvang, lk 244</ref>
Ka Beethoveni viimastel eluaastatel saatis teda puudus. Kuid siis sai ta Londoni filharmooniaseltsilt (''Philharmonic Society of London'') ametliku ja pealtnäha päästva kutse. Beethoveni nimi oli Inglismaal tuntud, kontsertreis sinna oleks kindlustanud suure sissetuleku. Kuid Beethoven loobus reisist viimasel hetkel, sest kartis jätta vennapoeg Karli nii pikaks ajaks üksinda. Kompensatsiooniks otsustas ta hakata Inglismaal teoseid välja andma
Beethoveni viimaste eluaastate tippsündmuseks sai viimane tema korraldatud akadeemia. See toimus 7. mail 1824 ja sama akadeemiat korrati 23. mail. Seda kontserti dirigeeris küll täielikult kurt Beethoven, kuigi enne kontserti hoiatati orkestrante, et need heliloojat ei jälgiks. Sel akadeemial tulid ettekandele esmakordselt Beethoveni 9. sümfoonia ja kolm numbrit kuu aega varem Peterburis esmaesitust näinud "Pidulikust missast". Vaimustunud publik saatis helilooja poole viiekordse ovatsiooni, mida oli palju rohkem kui keiserlikule paarile tavapärane kolmekordne ovatsioon. Publiku maharahustamiseks oli vajalik politsei sekkumine. Akadeemia kordus 23. mail oli aga vähese publiku tõttu läbikukkumine, sest tolle päeva ilm oli kontserdisaalis istumiseks liiga ilus.<ref>Alšvang, lk 245–246</ref>
338. rida:
{{tsitaat2|Elu ei saa olla väga halb, kui 10 dollari eest saad osta Beethoveni plaadi ja kuulata seda 10 aastat.<ref name="Strange" />|publitsist ja ajakirjanik [[William F. Buckley juunior]]}}
{{tsitaat2|Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil
== Viited ==
|