Erinevus lehekülje "Balkani riigid" redaktsioonide vahel

P
komad
P (komad)
'''Balkani riikideks''' ehk '''Balkani maadeks''' nimetatakse riike, mis asuvad Kagu-Euroopas, [[Balkani poolsaar]]el.
 
Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Makedoonia]], [[Montenegro]], [[Kreeka]], [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Kosovo]], [[Sloveenia]], ja [[Türgi]] (Euroopa-osa; [[İstanbul]]ist lääne pool, [[kreeklased]] nimetavad seda Ida-Traakiaks).
 
==Rahvad==
Et slaavlased rändasid [[6. sajand]]il pKr piirkonda rohkearvuliselt sisse, mõjutas nende kultuur kohalikke mitteslaavi rahvaid, kelle keeltes on rohkesti slaavi [[laen]]e. Teised mõjud on kaldunud tekitama piirkonnas kultuurilisi erinevusi. Enamik serblasi, bulgaarlasi, rumeenlasi ja makedoonlasi on [[õigeusk|õigeusulised]], kuna aga horvaadid on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Osa alade sajanditepikkune okupatsioon türklaste poolt tõi kaasa paljude slaavlaste ja teiste pöördumise [[islam]]iusku. [[Moslem]]eid on eriti palju Serbias (Kosovos; [[albaanlased]]), Bosnias ja Hertsegoviinas, ([[bosnialased)]], Albaanias, Makedoonias ([[albaanlased]]) ja Bulgaarias ([[türklased]]). Lõuna-Albaanias (kreeklaste jaoks Põhja-[[Epeiros]]es) on valdavalt õigeusulisi [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklasi]].
 
Albaanias on levinud islam, õigeusklik kristlus ja katoliiklus. Kuigi Albaaniat nimetatakse valdavalt islamiriigiks, tähistavad inimesed nii kristlikke kui ka islami usupühasid. Kuigi enamik albaanlasi peab end moslemiteks, ei peeta islamist rangelt kinni. Bosnias ja Hertsegoviinas on levinud nii islam, õigeusk kui ka katoliiklus. Makedoonias on makedoonlased valdavalt õigeusulised, albaanlased valdavalt moslemid. Kosovos, mis nimeliselt on Serbia osa, on enamuses valdavalt moslemitest albaanlased. Ka Makedoonias elab palju albaanlasi. Põhja-Kreeka provintsis [[Makedoonia (Kreeka)|Makedoonia]]s ja Edela-Bulgaarias elab [[makedoonlased|makedoonlasi]]. Ida-Kreekas [[Traakia]] piirkonnas elab islami vähemus. Kreekas on ka albaania vähemus [[Epeiros]]es ja hiljutisi albaania sisserändajaid. Keskajal Kreekasse rännanud albaanlased [[arvaniidid]] on õigeusulised kristlased, kes kõnelevad [[albaania keel]]e lõunamurret, mille nimi on [[Arvanitika]].
 
Paljudes Balkani riikides on kommunismi mõju tõttu palju [[ateism|ateiste]].
 
==Konnotatsioonid==
Mõned inimesed peavad nime ''Balkan'' [[poliitiline korrektsus|poliitiliselt ebakorrektseks]] või koguni teotavaks. Ungarlased peavad Balkani riigiks nimetamist solvavaks ja ka rumeenlased ei armasta seda nimetust. Korrektne nimetus oleks "Kagu-Euroopa". See tuleb nähtavasti sellest, et Balkani poolsaarel on ebastabiilse piirkonna, omavahel vaenujalal olevate väikeriikide plahvatusohtliku piirkonna kuulsus ("Euroopa püssirohutünn"). [[Esimene maailmasõda]] sai alguse Balkanilt. Juba [[Klemens von Metternich]] ütleb, et Balkan algab maanteelt ([[Viin]]i 3. linnaosast). [[Otto von Bismarck]] olevat öelnud, et Balkan ei ole väärt üheainsagi [[Pommeri]] [[grenader]]i luid. Erinevalt paljudest teistest Balkani poolsaare rahvastest on bulgaarlastel oma Balkani identiteedisse positiivne suhtumine.
 
==[[Geopoliitika]] ja rahvusvahelised suhted==
128 034

muudatust