Lev Trotski: erinevus redaktsioonide vahel

[[Nõukogude Liit|Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu]] algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, [[Punaarmee]] rajaja. Pärast [[Lenin]]i surma ([[1924]]) alanud võimuvõitluses tõrjus [[Jossif Stalin|Stalin]] Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] ning hiljem tapeti Nõukogude [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|julgeolekuorganite]] agendi poolt [[Mehhiko]]s, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida [[NSV Liit]]u ja kommunistlikku liikumist.

 

 

{{Tsitaat|''Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Vahe [[Sunnismaisus|sunnismaise]] teoorjusega seisnes vaid selles, et talupoeg töötas osa ajast mõisniku, osa aga enese heaks. Kuid marksistlikes-trotskistlikes tööarmeedes kavandati ainult käskija kasuks töötamist. Teoori võis end mõisniku käest vabaks osta, kuid trotskistid püüdsid säärast võimalust vältida, nad tahtsid täielikult kaotada [[eraomand]]i ja [[raha]].''|[[Viktor Suvorov]], Puhastus, Tallinn 2000, lk 112–113.|}}

Aastail 1903–[[1905]] elas Trotski [[Lääne-Euroopa]]s ning tegeles paljude erinevate asjadega, olles näiteks ka ajalehetoimetaja. Ilmsiks tulid tema suurepärased organisaatorivõimed, geniaalsus mitmetel aladel, aga ka tema auahnus.

 

Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga erinevates ringkondades, jäädes alati truuks oma isiklikele põhimõtetele. Seetõttu liikus ta pidevalt ühest ringkonnast teise, mis parajasti tema arust paremini tema vaadetega sobis. Nii oli ta alates [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] lagunemisest pigem [[menševikud|menševike]] seas, [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist. Seejärel laveeris ta sageli bolševike ja menševike vahel.

[[image:leon_trotsky.jpg|right|thumb|200px|Trotski passipilt 1915. aastast]]

[[1908]]. aastal alustas Lev Trostki esimesena bolševistliku ajalehe [[Pravda (1908)|Pravda]] (''Tõde'') väljaandmist, mis ilmus aastatel 1908–1912. Ajalehe [[Pravda]] väljaandmist Lenini juhtimisel alustati alles [[1912]]. aastast.

 

==Tegevus enne Oktoobrirevolutsiooni==

Viinis andis Trotski välja ajalehte [[Pravda]], mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks marksismi juhtivaid teoreetikuid. Suhted Leniniga jäid pinevaks, kuid alates sõja puhkemisest olid nad üksteise suhtes leplikumad. Trotski elas lühikest aega ka [[Pariis]]is ning Lenin käis tal seal ilmselt ka külas.

Suvel [[1917]] oli Trotski lühikest aega [[1917. aasta juuliülestõus]]u ettevalmistamises osalemise tõttu vangistatud, kuid vabastati [[Kornilovi mäss]]u ajal, et ta bolševike relvarühmitusi juhiks.

[[File:Leo Trotzki 1918.jpg|pisi|100x|Nõukogude Venemaa esimene sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski 1918. aastal]]

Trotski määrati <small>(12.)</small> [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1917. [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde asutatud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhiks, mille ülesandeks oli nõukogude võimu kaitsmine, kuid muutus vastavalt bolševike partei kavade kohaselt hoopis salajaseks [[oktoobrirevolutsioon|bolševike võimuhaaramise]] staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis [[konspiratiivkorter]]is. Võimuhaaramise käiku 6.-7. novembril (<small>[[vkj]] 24. -25. oktoobril</small>), oma sünnipäeval juhtis Trotski.

{{Vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

Poola-sõjakäiguga olid olulisemad [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] sündmused ka läbi ning Trotski keskendus enam tsiviilasjadele. Ta jäi ka edasi isepäiseks vabamõtlejaks, mis Lenini ja ta kolleegide jaoks tundus väga ohtlik, sest kardeti, et ta võib [[võimuvõitlus bolševike parteis|võimuvõitluse käigus]] bolševike partei lõhestada.

 

Ehkki hiljem, emigratsioonis kritiseeris Trotski [[Jossif Stalin]]i tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad [[kontrrevolutsioon]]ilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed [[koonduslaager|koonduslaagrid]] Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt.