1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''ElumajadeAjavahemikus plahvatused'''4–16 olidseptember pommiplahvatuste seeria[[1999]]. toimus [[Venemaa]]l kahe kuulinnade jooksultöölisrajoonides [[1999]]neli pommiplahvatust. NendesAmetlikel andmetel hukkus umbesneis 300293 ja sai haavata 651 inimest. Osa pomme õnnestus enne plahvatusi avastada. Dagestani sõda ja  needpommiplahvatused olid ajendiks [[Teine Tšetšeenia sõda|TeiseTeisele Tšetšeenia sõjasõjale]]. ajendiks.
 
Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud intsidentide asjus jõuda ammendavale
==Plahvatused==
järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga
Esimene plahvatus leidis aset [[Moskva]]s [[31. august]]il [[1999]], kuid mitte elumajas vaid ühes kaubanduskeskuses. Üks inimene sai surma ja veel 40 inimest sai viga. Plahvatuse korraldajad jätsid sedeli, millel oli öeldud, et plahvatus on Venemaal kasvava tarbijalikkuse tagajärg.
seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete
saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenko ja Juri Štšekotšihhin, kaks teemat uurinud
saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto
Latsis (Lacis)  peksti läbi ja sai hiljem
surma autoõnnetuses. Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi
uurimiskomisjoni advokaat Mihhail Trepaškin vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBS töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldlase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) 
 
== Plahvatused ==
[[4. september|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja veel kümneid inimesi sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid.
Esimene, teistest erinev, plahvatus leidis aset [[Moskva]]s [[31. august]]il [[1999]], kuid mitte elumajas vaid ühes kaubanduskeskuses. Üks inimene sai surma ja veel 40 inimest sai viga. Plahvatuse korraldajad jätsid sedeli, millel oli öeldud, et plahvatus on Venemaal kasvava tarbijalikkuse tagajärg.
 
[[4. september|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja veelligi kümneid100 inimesi sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid.
 
[[8. september|8. septembril]] [[1999]] lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300...400 kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele Vene vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani.
16. rida ⟶ 25. rida:
Vastuseks tegi Venemaa õhurünnakuid Tšetšeenia mässuliste positsioonidele, naftatöötlemistehastele ning teistele hoonetele Tšetšeenias. Septembri lõpuks oli selge, et tulemas on uus sõda Tšetšeenias. Oktoobriks olid Vene maaväed Tšetšeeniasse sisenenud.
 
==Rjazani intsident ==
 
[[22. september|22. septembri]]  õhtul 1999 märkasmärkasid üks [[Rjazan|Rjazani]] ühe suure elumaja elanikelanikud [[Rjazan]]isAleksei Kartofelnik ja seejärel ka Vladimir Vassiljev, kuidas võõrad laadisid autost maja keldrisse raskeid suhkrukotte. Kohale kutsuti miilits ja elanikud evakueeriti. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeainet. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest. Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub [[FSB]] Moskva hoonele.
Kuulduste levides veetsid Rjazani Daškovo-Pesotšnaja rajooni 30 000 elanikust peaaegu kõik öö tänavatel. Hommikuks meenutas Rjazan piiramisseisukorras linna. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeaine heksogeen. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest („Minge lahku ja tulge ära igaüks omaette.””). Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub [[FSB]] Moskva hoonele.
 
48 tundi hiljem teatas FSB ülem Nikolai Patrušev, et tegu oli treeningõppusega ja kottides olnud vaid suhkur. Test, millega tuvastati lõhkeaine olemasolu kotis, kuulutati ebatäpseks testri saastumise tõttu varasemast testist. Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud selle ja teiste intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas kriminaalasja aprillis 2000.
 
Erivägede baasis püüdis ladu valvanud dessantväelane Aleksei Pinajev kottidest kirjaga „Suhkur” tee jaoks magusat saada. Ta andis teada mittemagusast „suhkrust” ülemustele. Kohalik FSB tuvastas kottides heksogeeni. Võimude sekkumisel võttis Pinajev oma sõnad avalikult tagasi ja mõisteti süüdi riigisaladuse avalikustamises ja riigivara varguses. Ta väeosa saadeti Tshetsheenia. 2000. aasta märtsis andis polk teate edastanud ajalehe ''Novaja Gaseta'' kohtusse. Polkovnik teatas, et Pinajevit pole üldse olemas ning tema väidetavate kohustustega isik poleks pääsenud laskemoonalattu. 
 
==Ametlik juurdlus==
58. rida ⟶ 70. rida:
==Kirjandus==
[[Aleksandr Litvinenko]], [[Juri Felštinski]]. FSB laseb Venemaa õhku. Tallinn, 2007. [[ISBN]] 978-9949-431-23-6
 
David Satter  ''Pimedus koidikul Vene kriminaalriigi kujunemine'' Varrak, 2006
 
Edward Lucas  ''Uus külm sõda''<nowiki> Varrak, 2008. ISBN 9789985316276</nowiki>
 
== Välislingid ==