[[Raskuskiirendus]] Päikese pinnal on 273,98 m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7 km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O"/>
Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi<ref name=vitalstats/>. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja, [[rõhk]] 3,4×10<sup>16</sup> Pa<ref name="A&O"/>, ja temperatuur umbes 15 700 000 K muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10<sup>38</sup> [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10<sup>26</sup> J/s<ref name="A&O"/>. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name=lk44>"A ja O", lk. 44</ref>. Päikese koguenergia on 7×10<sup>41</sup> J<ref name=lk44/>. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O"/>. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites.
