Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Aino Julia Maria Kallas''' (aastani [[1900]] '''Krohn''', pseudonüüm aastani [[1902]] '''A. Suonio'''; [[2. august]] [[1878]] [[Kiiskilä]] küla, [[Viiburi maavald]], [[Viiburi lään]] – [[9. november]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli soome [[kirjanik]], [[esseist]] ja [[kriitik]].
 
Ta on kirjutanud [[luuletus]]i, [[novell]]e, [[romaan]]e ja [[näidend]]eid. Aastast [[1900]] oli ta abielus eestlaseEesti diplomaadi [[Oskar Kallas]]ega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest.
 
== Perekondlik taust ==
Novellikogus "Lähtevien laivojen kaupunki (1913) on mõjutusi [[sümbolism]]ist. See tähistas murdepunkti Kallase loomingus ning üleminekut ühiskondlikelt teemadelt müütilisele ainesele. See kirjanduslik murranguaeg peegeldab ka torme kirjaniku enda elus, millest ehk kõige tagajärjekam oli armusuhe [[Eino Leino]]ga 1916–1919. Armastus Leino vastu oli Aino Kallase kunsti suur liikumapanev taustaelamus. Suhte ajal ja selle järel sündinud sümbolistlike ja [[impressionism|impressionistlike]] teoste hulka kuuluvad teiste seas "Seitsemän: Titanic-novelleja" ja "Katinka Rabe", kus Kallas kujutab oma suguvõsa minevikku. Kokku avaldas Kallas kümme novellikogu, milles on soome novellistika kauneimaid saavutusi.<ref name="AK_361">''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 361.</ref>
 
Oskar Kallas nimetati 1918 Eesti suursaadikukssaadikuks Helsingis.<ref name="AK_365">''Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan'', lk 365.</ref> Aino Kallas on üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. Noor-Eesti võitles uusromantiliste suundade eest. Tema [[Lydia Koidula]] biograafia "Tähdenlento"' ja esseekogu "Nuori Viro" ning tõlgete kogumik "Merentakaisia lauluja" pärinevad tollest murranguajast. Ka novellikogu "Vieras veri" (1921) käsitleb Eesti ainest.<ref name="AK_361"/>
 
Aastad 1919–1922 veetis ta Helsingis, 1922–1934 [[London]]is, 1934–1944 [[Tallinn]]as.
Anonüümne kasutaja