Daugava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
39. rida:
Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda [[Kirikumäe järv]] ja [[Pedetsi jõgi]]. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.
[[Pilt:Fluss-lv-Düna.png|pisi|Daugava]]
 
==Jõe majanduslik tähtsus==
 
Varem oli Daugava tähtis kaubatee, mida mitmed [[lohistustee]]d ühendasid [[Dnepr]]i ja [[Volga]]ga. Merelaevadele ei olnud jõgi kasutatav; seetõttu asus jõe suudmes paik, kus kaubad [[lodi|lotjadele]] ümber laaditi ja millest arenes hiljem Riia linn. Regulaarne reisiliiklus jõel algas aastal [[1892]], mil avati liin [[Biešankovičy]] ja [[Veliž]]i vahel. Liikluse muutsid raskemas jõel asuvad 150 [[kärestik]]ku ja madal veetase (isegi alamjooksul oli jõe sügavus kohati vaid meeter); ka oli jõgi neli kuud aastas kaetud [[jää]]ga. Jõgi on laevatatav 980 kilomeetri ulatuses. Probleemide lahendamiseks rajati XIX sajandi lõpus jõe põhjakaldale [[Riia-Orjoli raudtee]], mille kasvav tähtsus tõi kaasa jõe lõunakaldale jäänud kaubalinnade ([[Druja]], [[Dzisna]], [[Jaunjelgava]]) töhtsuse kahanemise ja nende aeglase hääbumise. Tänapäeval jõge Raaist ülevalpool kaubavedudeks enam ei kasutata.
 
Tänapäeval asub Daugaval mitu [[hüdroelektrijaam]]a. [[Riia HEJ]] asub 35 kilomeetri kaugusel jõe suudmest, [[Ķegumsi HEJ]] 70 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Suurim hüdroelektrijaam on [[Pļaviņase HEJ]], mis asub [[Aizkraukle linnas]] 107 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Lätisse kavandati veel neljandatki hüdroelektrijaama [[Daugavpils]]i lähistele, kuid selle ehitus peatati elanikkonna vastuseisu tõttu. Samuti on jõele kavandatud mitmeid hüdroelektrijaamasid Valgevene territooriumil; esimene neist ([[Viciebski HEJ]] peaks valmima aastal [[2017]].
 
==Vaata ka==