Erinevus lehekülje "Le Mans" redaktsioonide vahel

Lisatud 408 baiti ,  5 aasta eest
(image)
 
== Ajalugu ==
Inimasustuse alguseks loetakse umbes [[4. aastatuhat eKr|4000. aastat eKr]]. Esimesed elanikud sarnasesid kelti[[keldid|keldi hõimudelehõimud]]ele: Aulerc'id, hõim [[Loire]] ja [[Seine]] jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, [[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne [[1. sajandilsajand eeKr|1.m.a sajandil eKr]]. Ka [[CesarCaesar]]i [[Kommentaarid Gallia sõjast|märkmed]] 5000 Cenomanist Gaule[[Gallia sõjad|Gallia sõja]] Vercingétorix' lahingus, mis olevat veerand kogu lääne Gauli[[Gallia]] sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
 
Esmamainitud geograaf [[Ptolemaios]]e poolt, kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus ''Vindo'' tähendab "valge" või "hele", ja ''dunum'' tähendab "küngas" või "kindlus".
Roomlased vallutasid linna [[47 eKr]], muutes selle [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks [[Gallia Lugdunensis]]. [[1.–3 sajand|1.]]–[[3. sajandilsajand]]il, muutub[[Rooma impeerium]]is muutus linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab "Linn, kindluse jalamil". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed [[3. sajand]]il ehitatud amfiteaterist[[amfiteater|amfiteatrist]] on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud linnamüüride[[linnamüür]]ide alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
 
[[Maine (Prantsusmaa)|Maine]] pealinnana oli Le Mans tunnistajaks [[11. sajand]]i võimuvõitlusetele Põhja-Prantsusmaa [[Anjou]] ja [[Normandia hertsogihertsog]]i dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt [[Normandia hertsogkond|Normandia hertsogkonna]] valitsejale [[William Vallutaja]]le Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim [[Hugh V]] 'ile (Anjou) kellest sai [[Maine hertsog]], ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema [[Anjou dünastia]]. Anjou Geoffrey[[Geoffroy V]] abiellus 17. juunil 1128. aastal, [[Le Mansi katedraaliskatedraal]]is [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathilde]]'ga (William Vallutaja lapse-lapslapselaps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
 
Plantagenet Impeeriumist[[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustabalustas rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääbjäi [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] lese Navarra Bérangère kaasavaraks[[kaasavara]]ks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsevadkaitsesid linna [[1356]]. Lancastreaastal [[Lancasteri dünastia|Lancasterite]] rünnakute vastu [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] (1337–1453) alguses, kuid hiljem saabsai linn tunda kibedat kohtlemist, kuni [[1448]]. aastani, mil lähebläks taas prantslaste valdusesse.
 
== Vaatamisväärsused==
70 033

muudatust