Neurootilisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Bot: Parsoid bug phab:T107675 |
||
10. rida:
Nagu teisedki iseloomujooned, on neurootilisus pideval skaalal asuv dimensioon, mitte kindel olek. Neurootilisust esineb inimeste hulgas piisavalt suure valimi korral [[Normaaljaotus|normaaljaotuse]] lähedaselt.
Neurootilisuse taset hinnatakse tavaliselt enesekohaste testidega, kuigi kasutada võidakse ka lähedaste ja kolmandate osapoolte tähelepanekuid. Enesekohased mõõdikud on kas '''leksikaalsed''' <ref name=":0" />
'''Leksikaalsete mõõdikute''' puhul kasutatakse üksikuid omadussõnu, mis peegeldavad neurootilisi iseloomujooni nagu ärevus, kadedus, armukadedus, tujukus. Uuringute läbi viimiseks on taolised mõõdikud oma vähese ajakulukuse ja vähenõudlikkuse tõttu väga efektiivsed. Goldberg (1992)<ref>Goldberg, L.R. (1992). "The development of markers for the Big-Five factor structure".''Psychological Assessment'' '''4''' (1): 26–42.doi:10.1037/1040-3590.4.1.26.</ref> arendas välja 20-sõnalise mõõdiku, mis on osa tema 100-sõnalise Suure Viisiku testist. Saucier (1994)<ref>Saucier, G (1994). "Mini-Markers – a brief version of Goldberg’s unipolar big-five markers".''Journal of Personality Assessment'' '''63''' (3): 506–516. doi:10.1207/s15327752jpa6303_8.PMID 7844738.</ref> lõi lühema, 8-sõnalise mõõdiku, osana tema 40-sõnalisest mini-testist. Thompson (2008)<ref name=":0" /> redigeeris neid mõõdikuid süstemaatiliselt, et koostada rahvusvaheline inglise keelne mini-markerite test (''International English Mini-Markers'' ingl k.), millel on parem reliaablus ja valiidsus nii Põhja-Ameerika populatsiooni siseselt kui ka väljaspool Põhja-Ameerikat. Sisemine reliaablus on viimatimainitud testi puhul inglise keelt emakeelena rääkivate seas 0,84 ja inglise keelt võõrkeelena rääkivate seas 0,77.
| |||