Redaktsioon: 30. september 2014, kell 16:26 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eksiilvalitsused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. september 2015, kell 21:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Skandinaaviamaad > Skandinaavia maad Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:LocationNorway.svg\|pisi\|Norra asukohakaart]] '''Norra eksiilvalitsus''' oli [[Norra]] [[Norra vallutamine 1940\|okupeerimise järel]] [[Kolmas Riik\|saksa vägede]] poolt [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal moodustatud Norra valitsus [[eksiil]]is – [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik\|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis]]. [[Pilt:Kong Haakon VII.png\|pisi\|[[Norra kuningas]] [[Haakon VII]]]] ==Norra Teises maailmasõjas== {{vaata\|Norra Teises maailmasõjas}} Norra Kuningriik iseseisvus 1905. aastal ning oma vähese strateegilise tähtsuse tõttu ei haaratud Norrat Esimesse maailmasõtta. Lühike iseseisvusaeg ning vähene strateegiline tähtsus tähendas seda, et Norral puudus kogemus ja ka vajadus tegeleda aktiivse välispoliitikaga. Ajades ~~Skandinaaviamaadele~~Skandinaavia maadele omast neutraliteedipoliitikat ja toetudes Suurbritanniale kui de facto toetajale, seostus Norra välispoliitika pigem kaubanduslepingute sõlmimise ja mõningase kaitsepoliitika küsimustega. Neutraliteedipoliitika tõttu ei püüeldud Norras ka sõjaliste vägede suurendamise poole. See jättis Norra Teise maailmasõja alguses sõjaliselt võrdlemisi kaitsetuks, mida mõjutas seegi, et Norra geograafilis-strateegiline positsioon oli muutunud varasemast olulisemaks. Norra strateegilise asukoha tõttu otsustas Saksamaa Norra okupeerida. Saksamaa nõudmisele alluda okupatsioonivõimudele 9. aprillil 1940 vastas Norra valitsus, eesotsas kuningas [[Haakon VII]]-ga „EI”. Sellega valis Norra, olles ise eksiilis, sõja jätkamise Saksamaaga, mis kestis kuni Saksamaa kapitulatsioonini 8. mail 1945. == Norra eksiilvalitsuse ülesanded ja töövõimalused == 11. rida: Siit järeldub Valitsuse peamised ülesanded eksiilis: Norra iseseisvuse säilitamine, sõja jätkamine liitlastega Saksamaa vastu, koostöö Norra vastupanuliikumistega ja toimiva infrastruktuuri loomine eksiilis. Need neli ülesannet kajastuvad Uurimiskomisjoni aruandes järgmises prioriteetsuses (1947: 16–18): # Tunnustuse saamine, liitlastega koostöösuhete loomine ja hoidmine ning eksiilvalitsuse õigusjärgsuse kindlustamine, mida käsitlesime eelmises peatükis. Norra eksiilvalitsuse peakorter oli 10. juunist 1940 –kuni 31. maini 1945 Londonis, mis suurendas Suurbritannia olulisust Norra välispoliitikas. Norra liitlasriigid ei kahelnud Norra eksiilvalitsuse legitiimsuses ning Norra valitsust Londonis tunnustati kui Norra Kuningriigi de iure valitsusena. NL, kes loobus tunnustamisest 9. mail 1941 “Norra suveräänsuse kaotamise” tõttu, tunnustas taas Norra eksiilvalitsust 20. juulil 1941. (Talmon 1998: 293) Siit nähtub, kui subjektiivne võib olla ühe või teise riigi tunnustamine, sõltudes paljuski riikide huvidest, varasematest suhetest ning maailmapoliitilistest positsioonidest. # Osalemine liitlaste sõjategevuses Saksamaa vastu, mis oli vajalik kahel põhjusel: Esmalt, et võita vaenlane (Saksamaa) ja teisalt, et vabastada Norra. Norra kui väike riik ei saanud lubada isoleeritud võitlust. Liitlaste sõjategevuses osalemiseks tuli Norra valitsusel moodustada norralastest koosnev sõjavägi, laevastik ja õhujõud ning saada eksiilvalitsuse kasutusse Norra kaubalaevastik. Norra vabastuse kindlustamiseks pidi valitsus liitlastega lepingud sõlmima, mis kinnitaks Norra sõjas osalemist ja kindlustaks Norra vabastamise tähtsust ka liitlaste hulgas. 28. mail 1941 allkirjastasid Norra ja Suurbritannia valitsused lepingu, mille järgi lubati Norra vägedel Suurbritanniasse asuda ja millega kinnitati ka ühtset soovi saavutada sõjas võit Saksamaa üle ning taastada Norra iseseisvus. (Riste 1995b: 249) See oli esimene sõjaaegne leping Norra ja teise riigi vahel ja sai olla legitiimne vaid tänu Suurbritannia poolse Norra eksiilvalitsuse tunnustamise tõttu. 114. rida: ===Internetiallikad=== Norra Riigiarhiivi digitaalkogu. Innstilling fra Undersøkelseskomisjonen av 1945. Regjeringens Nygaardsvolds virksomhet fra 7. juni 1940 til 25. juni 1945. Oslo: Storting, 1947. http://da2.uib.no/cgi-win/WebBok.exe?slag=lesbok&bokid=innstillinger2, 22.05.2008 Norra Parlament. Norra Põhiseadus. http://www.stortinget.no/english/constitution.html#fulltext, 066.03.2008 [[Kategooria:Norra Teises maailmasõjas\|Eksiilvalitsus]]

Norra eksiilvalitsus: erinevus redaktsioonide vahel