Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Skandinaaviamaad > Skandinaavia maad |
|||
7. rida:
<tr><td align="center">[[Balti Hertsogiriigi lipp|Lipp]]</td><td align="center">[[Balti Hertsogiriigi vapp|Oletatav vapp]]</td></tr>
</table></td></tr>
<!--
<tr><td align=center colspan=2>[[Image:Poland & The New Baltic States.jpg|300px|]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[saksa keel|saksa]]</td></tr>
26. rida ⟶ 23. rida:
Riigi õiguslikust aluseks oli kontseptsioon [[Eestimaa]]st, [[Liivimaa]]st ja [[Kuramaa]]st (balti [[Läänemereprovintsid]]est) kui iseseisvatest hertsogiriikidest, mis olid Venemaaga seotud ainult [[personaalunioon]]i kaudu ja mille seaduslikeks esindajateks olid kohalikud rüütelkonnad.
Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist ja Vene keisririigi kaotamist, lugesid rüütelkonnad end õigustatuks valima uut valitsejat ja selleks Saksamaa võimudega ühendusse astuma. Liit
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus olid Saksa keisririigi väed vallutanud 1917. aasta septembriks Lätimaa ja oktoobris, [[Lääne-Eesti saared]]. Saksa vägede kontrolli all olevatel territooriumitel kehtestati saksa okupatsioonivõim (Vt. [[Ober-Ost]]).
==Iseseisvuse väljakuulutamine==
30. novembril [[vkj]] /[[13. detsember|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja 17 [[vkj]]/[[30. detsember|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]i järgsest enamlaste
Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt<ref>[[Olaf Esna]], [http://www.parnupostimees.ee/250408/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused], Pärnu Postimees, 25.04.2008</ref> Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vatslav Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade eestlastest esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj., millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati.
37. rida ⟶ 34. rida:
5. veebruaril esitasid rüütel- ja maiskondade esindajad [[Berliin]]is [[Wilhelm II]]le palve [[Läänemereprovintsid]] Saksamaa kaitse alla võtta.
==Esinduskogu moodustamine==
[[9. aprill]]il moodustati [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]], suurmaaomanike, väikemaaomanike ja [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|linnaelanike]] esinduskogu [[Eestimaa]]l, Tallinnas [[Eestimaa Maakogu]] ja [[10. aprill]]il, [[Riia]]s
[[File:Europa_12_kwietnia_1918.png|thumb|333px|Uued riigid [[12. aprill]]il [[1918]].]]
| |||