Erinevus lehekülje "Keemiline plahvatus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
*kergesti väljuvad kontrolli alt [[eksotermiline reaktsioon|eksotermilised]] [[ahelreaktsioon (keemia)|ahelreaktsioonid]] [[katalüsaator]]i üledoosi korral ja tulemuseks on soojusplahvatus
*soojusplahvatus võib esineda ka ilma ahelmehhanismita kulgeva eksotermilise reaktsiooni korral, kui reaktori jahutamine pole piisav, võib segu „keema plahvatada”
*tuleohutusest on teada, et vett ei tohi kallata pannil põlevale [[rasv]]ale, sest kokkupuutel väga kuuma rasvaga "plahvatab" vesi keema ja pritsib ka põleva rasva laiali (pannile pane potikaas!)
 
Keemilise plahvatuse reaktsioonides, mille vallandab mingi initsiaator, on enamasti tegu hapniku osalusel moodustuvate gaasiliste oksiidide tekkega kiireltkulgevas ahelreaktsioonis. Seejuures täieliku oksüdatsiooni (põlemise) kõrval esineb ka mittetäielik [[oksüdatsioon]], näiteks nii CO<sub>2</sub> ja NO<sub>2</sub> kui ka CO ja NO moodustumine. Põhimõtteliselt võivad osaleda ka mitte-hapniku-põhised oksüdeerijad. Plahvatus saab võimalikuks, kui oksüdeerija on süsteemisisene, sest selle juurdevool väljastpoolt ([[difusioon]]) on aeglane protsess.