64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnaselt millele > millega |
P mõni terminikohendus |
||
2. rida:
'''64-bitine''' tähendab [[protsessor]]i arhitektuuris seda, et erinevad andmeüksused on maksimaalselt 64 [[bitt]]i (8 oktetti) laiad. Lisaks sellele on sama laiad ka protsessori ja [[Aritmeetika-loogikaplokk|ALU]] (''Arithmetic logic unit'') registrid, aadressisiinid ja andmesiinid. Samuti kasutatakse väljendit 64-bitine, et kirjeldada arvutigeneratsiooni, milles kasutatakse peamiselt 64-bitiseid protsessoreid.
64-bitised protsessorid on superarvutites kasutusel olnud alates 1970. aastatest, üks esimesi 64-bitiseid arvuteid oli [[Cray-1]] (1975). Enne 64-bitiseid kasutati ka 60-bitiste registritega arvuteid, näiteks CDC 6000 seeria (1964). Laiemalt tulid 64-bitised protsessorid kasutusele [[RISC]]-baasil tööjaamades ja serverites 1990. aastate alguses. 2003. aastal
==Arhitektuur==
10. rida:
==Piirangud==
Enamik 64-bitiseid mikroprotsessoreid on tänapäeval piiratud mälu mahult, mida nad tegelikult suudavad edastada. See on tunduvalt madalam võrreldes sellega, milleks 64-bitine protsessor tegelikult suuteline oleks. Näiteks AMD64 arhtektuuril on 52-bitine piirang füüsilisele mälule ja toetab ainult 46-bitist virtuaalset aadressiruumi. See on vastavalt 4 PB (4×10245 baiti) ja 256 TB (256×10244 baiti). Arvuti ei saa sisaldada 4 petabaiti mälu aga AMD suured serverid, ühismälu klaastrite ja muude viisidega võivad selleni jõuda lähitulevikus. 52-bitine mäluaadress annab võimaluse laiendamiseks palju odavamalt kui 64-bitine mäluaadress. 48-bitine virtuaalmäluaadress tehti ka selleks, et võimaldada enam kui 64 000 korda suuremat mälu 32-bitise piirangust, mis on
==Ajalugu==
18. rida:
:IBM esitab IBM 7030 Stretch superarvuti, mis kasutab 64-bitist andmesõna ja 32- ning 64-bitist käsusõna.
'''1974'''
:Control Data Corporation
[[Pilt:Cray-1-p1010221.jpg|pisi|paremal| Cray-1 superarvuti]]
'''1976'''
:Cray Research
'''1983'''
:Elxsi andis välja Elxsi 6400 paralleelse minisuperarvuti. Elxsi arhitektuuril oli 64-bitine andmeregister, kuid 32-bitine aadressiruum.
27. rida:
:Intel tõi välja Intel i860 RISC protsessori, mida turustati 64-bitise mikroprotsessorina; tal oli 32-bitine arhitektuur, millel oli 3D-graafika üksus, mis suutis sooritada 64-bitiseid täisarvuoperatsioone.<ref name="smithsonian-i860">{{cite web|title=i860 64-Bit Microprocessor|url=http://smithsonianchips.si.edu/intel/i860.htm|publisher=Intel|accessdate=30. november 2010|year=1989}}</ref>
'''1991'''
:MIPS Technologies produtseeris esimese 64-bitise mikroprotsessori R4000. Seda protsessorit kasutati SGI graafika tööjaamades, alustades IRIS Crimsoniga. Kendall Square Research tõi ilmale nende esimese KSR1 superarvuti, mis põhineb 64-bitisel RISC
[[Pilt:Digital Equipment Corporation 1993 logo.png|pisi|paremal| Digital Equipment Corporation (DEC) logo 1993. aastal]]
'''1992'''
:Digital Equipment Corporation (DEC)
'''1993'''
:Atari
'''1994'''
:Intel teatab oma plaanidest leiutada järglane oma edukale IA-32 arhitektuurile – 64-bitine IA-64 arhitektuur. Väljalaske aastaks plaanitakse 1998 ja 1999 vahe. SGI andis välja IRIX 6.0, millel 64-biti tugi.
[[Pilt:KL Sun UltraSparc.jpg|pisi|paremal| Sun'i 64-bitine UltraSparc protsessor]]
'''1995'''
:Sun
'''1996'''
:Nintendo
'''1997'''
:IBM
'''1998'''
:IBM
'''1999'''
:Intel avaldab IA-64 arhitektuuri instruction seti. AMD avalikustab oma 64-bitised laiendused IA-32-le, mida kutsuti x86-64 (hiljem AMD64).
49. rida:
:IBM andis välja esimesed 64-bitised z/Arhitektuuriga suurarvutid, zSeeria z900. z/Arhitektuur on 64-bitine versioon 32-bitisest ESA/390 arhitektuurist, 32-bitise System/360 arhitektuuri järeltulija.
'''2001'''
:
'''2003'''
:AMD
'''2004'''
:Intel reageeris AMD turuedule ja tunnistas, et on tootmas klooni AMD64-st, nimega IA-32e (hiljem nimetati ümber EM64T-ks ja lõpuks Intel 64-ks). Intel tõi turule uuendatud versioonid Xeon ja Pentium 4
'''2006'''
:Sony, IBM ja Toshiba
===64-bitiste operatsioonisüsteemide ajaline järjestus===
'''1985'''
:Cray
'''1993'''
:DEC
'''1995'''
:DEC andis välja OpenVMS 7.0, mis oli esimene täielikult 64-bitine versioon OpenVMS-ist Alphale.
'''1998'''
:Sun
'''2000'''
:IBM
'''2001'''
:NetBSD on esimene operatsioonisüsteem, mis jookseb Inteli Itanium protsessoril kohe protsessori väljaandmisel. Microsoft
'''2003'''
:Apple andis välja oma Mac OS X 10.3 Pantheri operatsioonisüsteemi, mis lisab toe 64-bitistele PowerPC 970 protsessoritele. Mitmetele Linuxi distributsioonidele tuleb AMD64 tugi. Microsoft teatab oma plaanidest teha Windowsi operatsioonisüsteem, mis toetaks ka AMD64 arhitektuuri, kuid millel on olemas ka 32-bitiste rakenduste tugi. FreeBSD saab AMD64 toe.
'''2005'''
:31. jaanuaril
'''2006'''
:Microsoft andis välja Windows Vista, mille 64-bitine versioon toetas AMD64/Intel64 protsessoreid, kuid säilitas ka 32-bitise funktsionaalsuse. 64-bitises versioonis on kõik windowsi rakendused ja komponendid 64-bitised, kuid samas võisid erinevd tarkvaramoodulid säilitada ka 32-bitised versioonid.
80. rida:
:Apple andis välja Mac OS X 10.5 Leopard, mis toetab täielikult 64-bitiseid rakendusi arvutites, mis kasutavad PowerPC 970 või EM64T protsessorit.<ref name="ars-macosx">{{cite web|title=Mac OS X 10.6 Snow Leopard: the Ars Technica review|url=http://arstechnica.com/apple/reviews/2009/08/mac-os-x-10-6.ars/5|page=5|author=[[John Siracusa]]|publisher=Ars Technica|accessdate=2009-09-06}}</ref>
'''2009'''
:Apple andis välja Mac OS X 10.6 Snow Leopard, mille enamik kaasas olevaid rakendusi on nüüd 64-bitised.<ref name="ars-macosx"/> Microsoft
==32-bitine vs. 64-bitine==
94. rida:
==Plussid ja miinused==
* Peamine valearusaam on see, et 64-bitine arhitektuur pole 32-bitisest arhitektuurist parem, kui just arvutil pole üle 4 GB põhimälu. See pole täielikult tõene. Mõned operatsioonisüsteemid ja teatud riistvarakonfiguratsioonid limiteerivad füüsilise mälu 3 GB-le IA-32 süsteemis. Pole olemas 32-bitiseid arhitektuure, mis suudaks otseselt adresseerida 4 GB mälu. Siiski suudavad IA-32 protsessorid alates Pentium 2-st adresseerida 36-bitist aadressiruumi kasutades Physical Address Extensionit (PAE), mis annab 64-gigabaidise füüsilise mälu ulatuse. Seetõttu PAE toega operatsioonisüsteemid ei ole limiteeritud
* Mõned operatsioonisüsteemid reserveerivad portsioni aadressiruumist operatsioonisüsteemile kasutamiseks ja vähendavad sellega aadressiruumi, mis on saadaval kasutaja programmidele. Samuti jaotavad enda protsessi aadressiruumi Windows CP DLLid ja teised operatsioonisüsteemi komponendid, jättes ainult 2-3 GB (olenevalt sätetest) aadressiruumi saadavale. 64-bitistel operatsioonisüsteemidel on see limiit on kõvasti kõrgem ja seetõttu ei piira reaalset mälukasutust.
112. rida:
*Andrey Karpov. [http://software.intel.com/en-us/articles/collection-of-examples-of-64-bit-errors-in-real-programs/ Kollektsioon erinevatest näidetest 64-bitise operatsioonisüsteemi errorite kohta]
*[http://www.codeproject.com/KB/system/AMD64_EM64T_architectur.aspx AMD64 (EM64T) arhitektuur]
*[http://www.64bitdrivers.com/ Suur
*[http://www.igorware.com/64bit-checker Siin saad veenduda, kas sul on 64
[[Kategooria:Protsessor]]
|