Kreeka: erinevus redaktsioonide vahel

500. aastaks eKr kontrollis [[Ahhemeniidide riik|Pärsia suurriik]] territooriumi, mis ulatus tänapäeva [[Iraan]]ist Põhja-Kreeka, [[Makedoonia]], [[Ukraina]], [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]]ni ning kujutas sedasi ohtu Kreeka riikidele. Väike-Aasias asunud Kreeka linnriikide püüdlus kukutada Pärsia võimu luhtus ning pärslased [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|tungisid 492. aastal eKr oma vägedega]] Kreeka maismaaossa, kuid olid sunnitud siiski 490. aastal [[Maratoni lahing]]us saadud kaotuse järel taanduma. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]] ja hoolimata [[Leonidas I]] juhitud spartalaste kangelaslikust vastupanust [[Termopüülide lahing]]us, vallutasid pärslased sel korral [[Ateena]].

 

 

Kreeklastel õnnestus 480. ja 479. aastal eKr võita Pärsia vägesid [[Salamise lahing|Salamise]], [[Plataia lahing|Plataia]] ja [[Mykale lahing]]us ning sundida neid teistkordselt Kreeka pinnalt taanduma. [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] mängisid juhtivat rolli Ateena ja [[Sparta]]. Kuna Kreeka oli killustatud mitmete väikeste riikide vahel, polnud haruldased ka nende riikide omavahelised konfliktid.