Tiibeti astroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
'''Tiibeti astroloogia''' on segu [[India]], [[Hiina]] ja [[Tiibet]]i [[bön]]i täheteadusest, lisaksja veelKālatšakra Kalatshakra tantratantrast.
Hani dünastia ajal Hiinas oli juba kasutusel tsükliline ajaarvestus.
Traditsionaalselt loetakse [[astroloogia]]t [[budism]]i viie vajaliku teaduse hulka. Ennustused on vaid üks väike osa, võrreldes ajatsüklite, [[kronoloogia]] ja kalendri koostamisfunktsiooniga.
Eriti au sees on olnud astroloogia [[Nyingma]] koolkonnas, kes oli üks suuremaid astroloogia propageerijaid Tiibetis tänu kloostrile Min-zhoi-linglingi ehk Mindrol-linglingi ([[Mindroling]]) kloostrile.
 
Hiinas, [[Mongoolia]]s ja Tiibetis kasutati sageli ennustamiseks [[kilpkonn]]a kilpi: astroloogilistel thankadel[[thanka]]del ehk [[diagramm]]idel on põhikujundina kilpkonn.
 
[[Suutra]]s on kirjas: "Taevas ja maa on lamedad ja mahuvad vabalt kilpkonna kilbile." Kilpkonna pea on suunaga lõunasse, saba aga põhjasuunda. Loivad-käpad on aga itta ja läände suunatud. Lõunapoolses ilmakaares on valitsevaks tuli ja loomadest hobune ja madu. Läänes valitseb elementidest metall ning loomadest kukk ja ahv. Põhjas on elementidest vesi, loomadest rott ja siga. Idas on elementidest puu, loomadest aga tiiger ja jänes ehk Jaapanis([[Jaapan]]is kass). Elementide olemust iseloomustatakse kolmel viisil: väline, sisemine ja salajane. Väline elementide avaldusviis on tuli, maa, puu, vesi ja metall. Sisemisele vastavad inimese siseelundid: tuli vastab südamele, puu maksale, metall kopsudele, maa põrnale ja vesi neerudele. Salajane elementide energia vastab viiele meelele või viiele puhtale värvile.
 
[[Aasia]]s on olnud pidevalt paralleelselt kasutusel kaks kalendrit – päikesekalender ja kuukalender.
Päikesekalender lähtub maa liikumisest ümber päikese ja on vastavuses talvise, kevadise, suvise ja sügisese pööripäevaga. Vajalik esmajoones maaharijatele, kuid kasutati ka ennustuste ja prognooside valmis vorpimiseks.
 
[[Päikesekalender]] lähtub maaMaa liikumisest ümber päikesePäikese ja on vastavuses talvise, kevadise, suvise ja sügisese pööripäevaga[[pööripäev]]aga. VajalikSee on vajalik esmajoones maaharijatele, kuid kasutati ka ennustuste ja prognooside valmis vorpimisekskoostamiseks.
[[Kuukalender]] lähtub [[kuufaas]]idest, mis tuleb kuu liikumisest ümber maa. Iga uus kuu algab uue ja värske kuuloomisega ja selliseid kuid mahub aastasse 12-13. Lisakuu lisatakse keskmiselt seitsmel aastal üheksateistkümnest. Aasta algab talvisele pööripäevale järgneva teise kuuloomisega ja seepärast langeb aasta algus kas jaanuari lõppu või veebruari algusse.
 
[[Kuukalender]] lähtub [[kuufaas]]idestKuu faasidest, mis tuleb kuuKuu liikumisest ümber maaMaa. Iga uus kuu algab uue ja värske kuuloomisega ja selliseid kuid mahub aastasse 12-13. Lisakuu lisatakse keskmiselt seitsmel aastal üheksateistkümnest. Aasta algab talvisele pööripäevale järgneva teise kuuloomisega ja seepärast langeb aasta algus kas jaanuari lõppu või veebruari algusse. Enamus rahvalikke pidustusi ja tähtpäevi on seotud just kuukalendriga.
Enamus rahvalikke pidustusi ja tähtpäevi on seotud just kuukalendriga.
 
Maailm koosneb viiest algelemendist. Igale elemendile vastab konkreetne värv: