Erinevus lehekülje "Saksa Demokraatlik Vabariik" redaktsioonide vahel

P
Melbourne > Melbourne'i
P (Melbourne > Melbourne'i)
Saksa DV pealinn oli [[Berliin]] ([[Ida-Berliin]]). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – [[Lääne-Berliin]] – Saksa DV-sse ei kuulunud.
 
Saksa DV kuulutati välja [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]]. SDV põhiseaduseks oli 1968. aastal vastuvõetudvastu Konstitutsioonvõetud konstitutsioon.
 
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks.
 
==Riigivalitsemine==
Saksa DVsDV-s oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (''Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik''). Riigi valitsev partei oli [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]] (''Sozialistische Einheitspartei Deutschlands (SED)'').
 
Saksa DV ja SED juhtorganiks oli [[SSÜ Keskkomitee]] ja selle tegevjuhtkond [[SSÜ KK Poliitbüroo]], kuhu 1989. aastal kuulusid: [[Erich Honecker]], [[Hermann Axen]], [[Hans-Joachim Böhme]], [[Horst Dohlus]], [[Werner Eberlein]], [[Kurt Hager]], [[Joachim Herrmann]], [[Werner Jarowinsky]], [[Heinz Keßler]], [[Günther Kleiber]], [[Egon Krenz]], [[Werner Krolikowski]], [[Siegfried Lorenz]], [[Erich Mielke]], [[Günter Mittag]], [[Erich Mückenberger]], [[Alfred Neumann]], [[Günter Schabowski]], [[Horst Sindermann]], [[Willi Stoph]], [[Harry Tisch]]; Poliitbüroo liikmekandidaadid: [[Ingeburg Lange]], [[Gerhard Müller (poliitik)|Gerhard Müller]], [[Margarete Müller]], [[Gerhard Schürer]], [[Werner Walde]].
*Vereinigung der gegenseitigen Bauernhilfe (VdgB)
 
Aastatel 1986–1990 aastateolid parlamendis oli 500 liikme hulgas esindatud erinevad parteid alljärgnevaltjärgmiselt:
*SED: 127
*DBD: 52
 
== Sport ==
Ida-Saksamaa saavutas tänu dopingu kasutamisele ja riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid [[Saksamaa ühendvõistkond|ühendvõistkonnas]] aastatel 1952–1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahel isegi [[poksija]] [[Wolfgang Behrendt]]iga, kes võitis [[1956]]. aasta [[Melbourne]]'i [[1956. aasta suveolümpiamängud|mängudel]] kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendvõistkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
 
[[Sarajevo]] [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim [[Christa Rothenburger]], kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja [[Katarina Witt]] naiste üksiksõidus.
100 784

muudatust