Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Enamik akadeemikutest olid hinnatud [[lektor]]id ja osa akadeemia tegeliikmeid töötas Peterburi [[kõrgkool]]ide professoritena. Erilist kasu sai sellest [[Peterburi ülikool]]. Osa akadeemikuid, vastupidi, rõhutas vajadust tegeleda akadeemias "puhta teadusega".<ref name="tankler31"/>
 
=== Akadeemia struktuur ===
Akadeemias oli tavaks uustulnukaid valida kõigepealt adjunktideks ja hiljem erakorralisteks akadeemikuteks, ning korralisteks akadeemikuteks siis, kui nad eraldi ametitoolile valitakse. Lisaks kindlatele ametikohtadele oli igas osakonnas ka hulk vabu [[adjunktuur]]e ilma kindla erialata, millelt edaspidi võidi edutada. Sellel aga oli selline puudus, et akadeemiasse sai valida üksnes noori õpetlasi või Peterburi ülikooli professoreid, sest kusagil mujal elavatel vanematel nimekatel teadlastel ei oleks olnud kerge professori ametikohast loobuda ja Peterburgi kolida adjunkti palga eest, millega ei oleks seal võimalik peret ülal pidada. Vahel on tehtud erandeid ja adjunkti vaheaste vahele jäetud.<ref name="wied330"/> Näitena olgu toodud [[Karl Ernst von Baer]], kes 1828. aastal valiti kohe korraliseks ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]] 1857. aastal erakorraliseks akadeemikuks.
Keiserlik Peterburi TA jagunes 1841. aasta reskriptiga kehtestatud struktuuri alusel kolmeks osakonnaks<ref name="tankler25"/>:
*I osakond – füüsika-[[matemaatika]]teaduste osakond
*II osakond – [[vene keel]]e ja [[kirjandus]]e osakond
*III osakond – ajaloo-[[filoloogia]]teaduste osakond
 
I osakond oli suurim; näteks 1855. aastal kuulus osakonda 21 teadlast, kellest enamik elas Peterburis. II osakond moodustati 1841. aastal likvideeritud [[Vene Akadeemia]] baasil. Osakonda kuulus 18 teadlast. III osakonna koosseisu kuulus sel ajal 9 õpetlast.<ref name="tankler25"/>
 
=== Tegevliikmete valimine ===
Akadeemias oli tavaks uustulnukaid valida kõigepealt adjunktideks ja hiljem erakorralisteks akadeemikuteks, ning korralisteks akadeemikuteks siis, kui nad eraldi ametitoolile valitakse. Lisaks kindlatele ametikohtadele oli igas osakonnas ka hulk vabu [[adjunktuur]]e ilma kindla erialata, millelt edaspidi võidi edutada. Sellel aga oli selline puudus, et akadeemiasse sai valida üksnes noori õpetlasi või Peterburi ülikooli professoreid, sest kusagil mujal elavatel vanematel nimekatel teadlastel ei oleks olnud kerge professori ametikohast loobuda ja Peterburgi kolida adjunkti palga eest, millega ei oleks seal võimalik peret ülal pidada. Vahel on tehtud erandeid ja adjunkti vaheaste vahele jäetud.<ref name="wied330"/> Näitena olgu toodud [[Karl Ernst von Baer]], kes 1828. aastal valiti kohe korraliseks ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]] 1857. aastal erakorraliseks akadeemikuks.
 
Vahel on tehtud erandeid ja adjunkti vaheaste vahele jäetud.<ref name="wied330"/> Näitena olgu toodud [[Karl Ernst von Baer]], kes 1828. aastal valiti kohe korraliseks ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]] 1857. aastal erakorraliseks akadeemikuks.
 
Et ülikoolide professorid ei ihalenud ilmtingimata akadeemikuks saada, näitab 1862. aastal akadeemias koostatud dokument. Enne füsioloogia-adjunkti valimisi koostas akadeemia nimekirja Venemaal töötavatest [[anatoom]]idest ja [[füsioloog]]idest. Seda saatvas tekstis leidub huvitav arvamus: "[[Tartu Ülikool|Tartu]] professorid [[Friedrich von Bidder]], [[Carl Wilhelm von Kupffer]] ja [[Ernst Andreas Reissner]] on end [[Tartu]]s nii hästi sisse seadnud, et nad vaevalt võtavad vastu ka korralise akadeemiku koha".<ref name="tankler44"/>
 
=== Kirjavahetajaliikmed ===
Lisaks tegevliikmetele valiti Peterburi Teaduste Akadeemias ka kodumaiseid ja välismaiseid [[kirjavahetajaliige|kirjavahetajaliikmeid]]. Nii näiteks valiti 1826. aastal Baer välismaiseks ja 1854. aastal Wiedemann kodumaiseks kirjavahetajaliikmeks.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="tankler25">Hain Tankler. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: Valgus, 1982. Lk 25.</ref>
<ref name="tankler31">[[Hain Tankler]]. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: [[Valgus]], 1982. Lk 31–32.</ref>
<ref name="tankler44">Hain Tankler. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: Valgus, 1982. Lk 44.</ref>
<ref name="wied330">[[Ferdinand Johann Wiedemann]]. "Mälestusi minu elust". Tartu: [[Ilmamaa]], 2014. Lk 330.</ref>
}}