Erinevus lehekülje "Korrosioon" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
====Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine====
 
Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumisekorrodeerumise eest.<ref name="kaitse" />
 
Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. [[Õhk|Õhu]] kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades [[tsink(II)oksiid|ZnO]], mis reageerib õhus oleva [[süsihappegaas]]iga ning tekib halli värvi ZnCO<sub>3</sub>, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni.<ref name="kaitse" />
Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 [[nanomeeter|nanomeetri]]. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas nagu [[õhk]], [[vesi]] ja maapind keskmise [[pH]] juures on märgatud [[alumiinium]]il, [[roostevaba teras|roostevabal terasel]], [[titaan]]il ning [[räni]]l.
 
Näiteks puhas [[alumiinium]] olles hapnikuga kontaktis, moodustab [[alumiiniumoksiid]]i kihi, mis takistab alumiiniumi edasisiseedasise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida.
 
Metalli passivatsioon on määratud [[metallurgia]]- ning [[keskkonnategurid|keskkonnateguritest]]. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud [[Pourbaix'i diagrammid]]es, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või [[kloori]] ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur [[titaan]]i, kuna kõrgel [[temperatuur]]il [[oksiid]] lahustub pigem titaani, mitte [[elektrolüüt]]i.
==Korrosioon mittemetallides==
 
Suurem osa keeramilisikeraamilisi materjale on peaaegu täielikult immuunsed korrosiooni vastu. Neid kooshoidvatel keemilistel sidemetel on väga väike [[vabaenergia]] väärtus, mistõttu võib neid lugeda juba korrodeerunuteks. Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali [[lahustuvus|lahustumine]] või [[keemiline reaktsioon]], mitte aga [[elektrokeemia|elektrokeemiline]] protsess. Kõige tavalisem näide korrosiooni kaitsest [[keraamika]]s, on [[lubi|lubja]] lisamine [[klaas]]ile, et vähendada selle lahustuvust vees. Kuigi tavaline klaas ei lahustu vees, tekivad sellel [[niiskus]]e käes mikroskoopilised vead. [[Rabedus]]e tõttu sellised vead vähendavad klaasi [[tugevus]]t oma esimestel tundidel [[standardtingimus]]tes.
 
===Polümeeride korrosioon===
75 760

muudatust