Erinevus lehekülje "Liivimaa ordu maamarssal" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Ahsoous teisaldas lehekülje Liivi ordu maamarssal ümbersuunamise Liivimaa ordu maamarssal asemele)
'''LiiviLiivimaa ordu [[maamarssal]]''' ([[saksa keel]]es ''Landmarschall'') oli [[Liivi ordu]] kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
 
Oma [[Mõõgavendade ordu maamarssal|maamarssalid]] olid juba [[Mõõgavendade ordu]]l. Esimene Liivi ordu maamarssal on teada [[1241]]. aastast ehk 4 aastat pärast ordu asutamist. Maamarssalid kuulusid alati ordu siseringi, olles [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] peamisi abilisi. Alates [[15. sajand]]ist kasvas nende tähtsus veelgi, kui nende valitsemise alla hakati andma laialdasi orduvalduseid. Üha tavalisemaks muutus ka, et ordumeister nimetas oma järglaseks just maamarssali, nõnda said ordumeistriteks endised maamarssalid [[Wolter von Plettenberg]] ([[1494]]. aastal), [[Hermann von Brüggenei]] ([[1535]]) ja [[Heinrich von Galen]] ([[1551]]). [[1556]]. aastal aga püüdis maamarssal [[Jasper von Münster]] eha liitu [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Mecklenburgi Christoph|Christophiga]], mistõttu puhkenud [[koadjuutorivaenus]]e käigus ta tagandati. Viimasel kahel maamarssalil enam erilist poliitilist mõjuvõimu ordus polnud ja [[1560]]. aastal, kui maamarssal [[Philipp Schall von Bell]] [[Härgmäe lahing]]us vangi langes, jäi ametikoht kuni ordu lõpuni [[1562]]. aastal täitmata.
69 670

muudatust