Erinevus lehekülje "Eesti Rahvusraamatukogu" redaktsioonide vahel

Eesti okupeerimise järel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt nimetati raamatukogu [[1940]]. aastal ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks''', mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.
 
[[1953]]. aastal anti Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule rahvusliku ärkamisaja suurkuju [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist.
 
[[1988]]. aastal nimetati '''FFr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu''' ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi [[rahvusraamatukogu]] ülesandeid. Järgmisel, [[1989]]. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust.
 
Aastal [[1993]] avati uus raamatukoguhoone aadressil Tõnismägi 2.
Anonüümne kasutaja