Ava peamenüü

Muudatused

P
Enamik akadeemikutest olid hinnatud [[lektor]]id ja osa akadeemia tegeliikmeid töötas Peterburi [[kõrgkool]]ide professoritena. Erilist kasu sai sellest [[Peterburi ülikool]]. Osa akadeemikuid, vastupidi, rõhutas vajadust tegeleda akadeemias "puhta teadusega".<ref name="tankler31"/>
 
Akadeemias oli tavaks uustulnukaid valida kõigepealt adjunktideks ja hiljem erakorralisteks akadeemikuteks, ning korralisteks akadeemikuteks siis, kui nad eraldi ametitoolile valitakse. Lisaks kindlatele ametikohtadele oli igas osakonnas ka hulk vabu [[adjunktuur]]e ilma kindla erialata, millelt edaspidi võidi edutada. Sellel aga oli selline puudus, et akadeemiasse sai valida üksnes noori õpetlasi või Peterburi ülikooli professoreid, sest kusagil mujal elavatel vanematel nimekatel teadlastel ei oleks olnud kerge professori ametikohast loobuda ja Peterburgi kolida adjunkti palga eest, millega ei oleks seal võimalik peret ülal pidada. Vahel on tehtud erandeid ja adjunkti vaheaste vahele jäetud.<ref name="wied330"/> Näitena olgu toodud [[Karl Ernst von Baer]], kes 1828. aastal valiti kohe korraliseks ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]], kes 1857. aastal erakorraliseks akadeemikuks.
 
Lisaks tegevliikmetele valiti Peterburi Teaduste Akadeemias ka kodumaiseid ja välismaiseid [[kirjavahetajaliige|kirjavahetajaliikmeid]]. Nii näiteks valiti 1826. aastal Baer välismaiseks ja 1854. aastal Wiedemann kodumaiseks kirjavahetajaliikmeks.