Kala (toit): erinevus redaktsioonide vahel

[[Rasv]]a sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse [[lõhelised|lõhelisi]], [[heeringalised|heeringalisi]], [[tuuralised|tuuralisi]], [[tuunikala]], [[skumbria]]t ja [[makrell]]i. Üsna vähe on rasva [[tursk|tursas]], [[hõbeheik|hõbeheigis]] ja [[haug]]is. ÄärmiseltEriti kasulik kalarasv sisaldab suurtessuures kogusteskoguses [[A-vitamiin|A-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiinevitamiini]], mõnedesmõne liikidesliigi rasv ka [[B1-vitamiin|B1B₁-]] ja [[B2-vitamiin|B₂-vitamiini]]i.

Kala ja kalatooteidkalatooted sisaldavad ka väga olulist [[omega–3 oomega-3-rasvhape]]t.

Kalas on rikkalik valik [[mineraalained|mineraalaineid]] (1–5%), seal hulgas [[kaalium]]i, [[raud]]a ja [[fosfor]]it. Oluline on kalas [[mikroelement|mikroelemendi]] [[seleen]]i sisaldus, mis kaitseb inimorganismi [[vähirakk]]ude arengu eest ja hoiab ära [[südameinfarkt]]i. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem [[merekalad]]es. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult [[jood]]i, millest meil [[rafineerimine|rafineeritud]] toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline [[kilpnääre|kilpnäärme]] alatalituse all kannatavatele inimestele.