Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikude''' ([[ladina keel|ladina keeles]] ''textus nervosus'') on mitmekesine [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] moodustav [[kude]], mis esineb valdavalenamikul enamusel loomorganismidelloomorganismidest. Närvikoel on mitmeid erinevaid funktsioone, mis sõltuvad närvikoe paiknemisest, organismi anatoomilis-füsioloogilistest teguritest, elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest. Närvikude koosneb [[neuron|närvirakkudest]] ja närvitoendirakkudest ehk [[Gliia|gliiarakkudest]] ning rakuvaheainest.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref>Närvikoe hulka loetakse ka [[neuron]]ite jätked ehk [[närvikiud]], mis moodustavad [[närv]]e.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> Närvikude kogub ärritusi sise- ja väliskeskkonnast, muudab neid [[närviimpulss]]ideks, juhib närvisüsteemi vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.<ref name="text hist" />

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi raku keha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukeha]]st ehk [[sooma]]st ehk [[perikarüon]]ist ning jätketest -– [[akson]]ist ja [[dendriit|dendriitidest]]. [[Rakutuum]], mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramiidrakk|püramiidrakud]] ja [[spinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakk|silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[tsentrosoom]]id.

Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi antud rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50 nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.