Vitamiinipreparaadid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vitamiinipreparaadid''' on üht või mitut [[vitamiinid|vitamiini]] sisaldavad [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]] ja ained ka [[toidulisaaine]]d. Vitamiinipreparaadid võivad olla nii looduslikest allikatest valmistatud kontsentreeritud bioaktiivsed orgaanilised ühendid kui ka sünteetiliselt valmistatud keemilised ained, ka [[multivitamiin]]id.

Inimene saab [[vitamiinid|vitamiine]], valdavas enamikus,enamasti taimset päritolu toiduga, kuid tänapäeval tarbitakse lisaks ka mitmeidmitmesuguseid vitamiinipreparaate.

Kontsentreeritud taimsed vitamiinipreparaadid ja ka sünteetiliselt valmistatud vitamiinipreparaadid jagatakse kasutusotstarbe järgi alljärgnevaltjärgmiselt:

* Ravimpreparaadidravimpreparaadid ehk farmatseutilised preparaadid:

1) meditsiiniliselt olulised ravimpreparaadid (katsetatud, üldiselt loetakse ohututeks, rahuldava [[bioomastatavus]]ega jne), meil– Eestis saadaval valdavalt käsimüügiravimitena apteegiteenust pakkuvatesenamasti [[apteek]]ides, shkäsimüügiravimitena; nende hulka loetakse ka:

*pediaatrilised vitamiinipreparaadid;

*geriaatrilised vitamiinipreparaadid;

*vitamiinipreparaadid meestele ja naistele,

2) kosmeetilised toitainelised preparaadid -– turustatakse mitmetepaljude rahvusvaheliste müügivõrgustikkudemüügivõrgustike kaudu (koostis vahel rahvusvaheliselt kontrollimata ja kinnitamata, kuigi omal maal võib-olla sertifitseeritud, vahel on ka bioomastatavus rahvusvaheliselt tunnustatud standardite aluseljärgi kontrollimata)

* vitamiinipreparaatidega küllastatud [[sööt|söödamaterjal]] ehk [[söödapreparaadid]] ehk [[söödalisandid]] ka põllumajanduslikud preparaadid, leiavad kasutust [[veterinaaria]]s ningja [[põllumajandus]]es.

Vitamiinipreparaadid on saadaval nii [[tablett|tablettide]]idena, [[kapsel(farmaatsia)|kapslitenakapslite]] ( sh [[geel-kapsel|geel-kapslitenakapslite]], [[taimekapsel|taimekapslitenataimekapslite]]), [[pulber|pulbritenapulbrite]], [[''spray''-vitamiin|pihusvitamiinide]]ina, ja keelealuste tablettidena, aga ka [[süstelahus]]tena jpm.

Vitamiinipreparaadid on paljude haigete [[enteraalne toitmine|enteraalse]] ja [[parenteraalne toitmine|parenteraalse toitmise]] oluliseksoluline koostisosakskoostisosa. <ref>Kadri Tamme, ''[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/kliiniline_toitmine.pdf Kliiniline toitmine''], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]], Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinik, [[Tartu]], [[2005]] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)</ref>

*ei oma energeetilist väärtust;

*ei ole rühmade piires asendatavad (üksik vitamiinipreparaat ei asenda teist vitamiinipreparaati);

*ei asenda teisimuid looduslikke asendamatuid toitaineid;

* kestev omal käel tarvitamine võib esile kutsuda mitmeid haiguslikke seisundeid;

[[Aventis SA]] ([[Prantsusmaa]]), [[BASF AG]] ([[Saksamaa]]), [[Daiichi Pharmaceutical Co Ltd]] ([[Jaapan]]), [[Eisai Co Ltd]] ([[Jaapan]]), [[Hoffmann-La Roche|F. Hoffmann-La Roche AG]] ([[Šveits]]), [[Lonza AG]] ([[Šveits]]), [[Merck KgaA]] ([[Saksamaa]]), [[Solvay Pharmaceuticals BV]] ([[Madalmaad]]), [[Takeda Chemical Industries Ltd]] ([[Jaapan]]) jpt.

==AjaloolistAjaloost==

Vitamiinipreparaatide ajalugu on tihedalt seotud [[farmaatsiatööstus]]e arenguga ningja mitmete oluliste molekulide avastamisega (sh [[vitamiinid]]).

*Suurbritannias oli [[1927]]. aastal esimeseks tuntuimaks vitamiinipreparaadiks [[Kaltsiferoolid|D-vitamiinvitamiini preparaat]]ipreparaat nimetusega "[[Radiostol]]", mida valmistati [[pärm]]i-<nowiki/>põhise [[ergosterool]]i [[kiiritamine|kiiritamisel]].<ref>Soraya de Chadarevian, Harmke Kamminga, ''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances'', 1920s to 1970s, lk 89, 1998,Harwood Academic Publishers, [http://books.google.ee/books?id=y-eh75T9WY4C&pg=PA89&dq=Vitaminpreparations&hl=en&sa=X&ei=V9r4UYevH4jntQb32oCADg&ved=0CDgQ6AEwADgU#v=onepage&q=Vitaminpreparations&f=false Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref>