F-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Image: LAnumbering.png|350px|right|thumb|Linoolhappe struktuurvalem]]
[[Image:ALAnumbering.svg|350px|right|thumb|α-Linoleenhappelinoleenhappe struktuurvalem]]
[[Image: GLAnumbering.png|350px|right|thumb|γ-Linoleenhappelinoleenhappe struktuurvalem]]
 
'''F-vitamiin''' on essentsiaalsete vitamiinilaadset toimet omavate [[polüküllastamata rasvhape|polüküllastamata rasvhapete]] rühm., väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]] [[biomolekul]]id, ka mikrotoitained, mida elusorganismid, valdavas enamikus,enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses ning seetõttu peetakse vajalikuks allikaks kas saamist toiduga ehkvõi vitamiinipreparaatide manustamist.
 
F- vitamiinid on:<ref>S. Shimizu, H. Yamada, ''Microbial Production of Polyunsaturated Fatty Acids (Vitamin-F Group)'', Biotechnology of Vitamins, Pigments and Growth Factors, Elsevier Applied Biotechnology Series 1989, pp 105-121, [http://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-009-1111-6_7 Osaline veebiversioon (vaadatud 03.08.2013)]</ref>
 
*''PUFA''-d
*ωoomega-3- rasvhapped
*ωoomega-6- rasvhapped
 
Rühma kuluvad ka kunstlikult valmistatud segusegud kahest polüküllastamata rasvhappest- linoolhape ja α-linoleenhape. Kuna inimorganism ei sünteesi ise linoolhapet (LA) ja α-linoleenhapet (ALA), siis peab ta neid saama toiduga. Vitamiin F-vitamiin on antikeratoosne vitamiin.
 
Kuna nad on vedelad polüküllastamata rasvhapped ehk PUFA-d, siis alluvad nad kergesti oksüdeerumisele.
 
==Saamine ja biofunktsioonid==
LA ja ALA satuvad seedekulglasse põhiliselt taimsete produktidegasaadustega. Nad imenduvad peensoolest ja transporditakse külomikronites maksa. Sealt edasi mujale organismi. Nad on mõlemad eelühendiks veelgi pikemaahelaliste PUFA-de sünteesil ja teatud kogus neist kasutub β-oksüdatsioonis energeetilisteks eesmärkideks.
* Toiduga saadud asendamatust LA-st (n-6 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis terve rida pikemaid n-6 PUFA-sid, nagu [[γ-linoleenhape]] (GLA), [[dihomo-γ-linoleenhape]] (DGLA) ja [[arahhidoonhape]] (AA).
 
Need on vajalikud nii mitmesuguste lipiidide ehituses kui ka eelühenditena võimsate bioregulaatorite, ntnäiteks prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesiks.
* Toiduga saadud asendamatust ALA-st (n-3 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis rida pikemaid n-3 PUFA-sid, nagu [[eikosapenaeenhape]] (EPA), [[dokosapenaeenhape]] (DPA), [[dokosaheksaeenhape]] (DHA).
 
25. rida:
* DPA esineb rohkesti just närvikoes ja on oluline närvikoe normaalseks arenguks/funktsioneerimiseks.
* DHA on vajalik inimese ajukoe ja silma võrkkesta funktsioneerimiseks.
* MõningalMõnel määral võib inimorganism neid rasvhappeid (nt EPA ja DPA) kasutada ka võimsate bioregulaatorite sünteesiks.
 
Põhiallikad:
* n-6 puhul taimeõlid (linoolhape) ja loomsed produktidsaadused (arahhidoonhape);
* n-3 puhul sojaõli, rapsiõli (α- linoleenhape), merekalad ja kalaõlid (EPA ja DHA);
* vitamiin F-vitamiini rikkad on ka maisiõli ja pähklid.
 
==DefitsiitVaegus==
Normaalsel toitumisel LA ja ALA defitsiitivaegust ei teki. Seetõttu ei ole ka kõik defitsiidivaeguse tunnused hästi tuntud. On aga teada, et pikemaahelaliste PUFA-de teatud vaegus põhjustab:
* probleeme närvikoe normaalses arengus
* oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ja arenguks
45. rida:
 
==Manustamine==
Vitamiin F-vitamiini ööpaevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene peaks ööpäevas tarbima 60-90g60–90 g lipiide. Sobivaim vahekord oleks järgmine: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi janing LA ningja ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks '''0,1-01–0,2 g/ kehakaalu kg kohta'''.
----
Polüküllastamata rasvhapete (PUFA-de) megadooside kestev ja meelevaldne kasutamine põhjustab mitmeid kahjulikke toimeid, seda ülemäärase oksüdatiivse stressi tekitamise ja organismi antioksüdatiivse potentsiaali tarbetu raiskamise kaudu.
53. rida:
 
==Vaata ka==
*[[Vitamiini-laadsedVitamiinilaadsed biomolekulid]]
*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]