Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B₇-vitamiin''' ehk '''B₈-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref>P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ning loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiini süntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]], ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa.

Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ningja koguni ohtlik olla, põhjustades inimestel harva ka haiguslikke seisundeid.

*'''[[Vitamiin B8-vitamiin|B₈-vitamiin]]''' (prantsuse erialakirjandus)

Loomsete ja taimsete produktidegasaadustega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on [[valk]]-seotud. Valgu [[proteolüüs]]il seedekulglas jääb järele [[biotsütiin]], mis [[biotinaas]]i toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt [[naatrium|Na-sõltuva]] aktiivse transpordina ja põhiosas [[peensool]]e ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra [[difusioon]]ina imenduv hulk. Soole [[mikrofloora]] toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8–15%.

Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.

* [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] ja [[B12-vitamiin B12|vitamiin B<sub>12</sub-vitamiini>]] [[metabolism]].

==DefitsiitVaegus==

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhulkorral biotiinivaegust (RHK-10 [[E53.8]] ) ei oleesine. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemasselle kujunemise tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjusekspõhjused on :

* biotiini [[biosaadavus]] taimsete allikate puhul on suhteliselt madalväike;

* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsiooneolukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

DefitsiitVaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

DefitsiidiVaevuse esmatunnused:

SügavaSüevenenud defitsiidivaeguse tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline [[dermatiit]]- '''[[seborröa]]''' ehk patoloogiline rasuvoolus [[rasunäärmed|rasunäärmetest]].

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne defitsiitvaegus tekib [[biotinaas]]i (sh päriliku) defitsiidivaeguse puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasi defitsiitiBiotinaasivaegust ilmneb imikutel, sümptomitekssümptomid on järgmised:

* [[hüpotoonia]],

* lihaskrambid,

* ketendav dermatiit,

* [[silm]]a sidekesta põletik,

Funktsionaalset taset organismis hinnatakse seerumi ja uriini biotiinitaseme määramise kaudu: biotiin, ''bisnorbiotin'', ''BSO'', ''BNBMK'', ''biotin sulfone'' jt taseme määramise läbikaudu. TemaSelle defitsiidivaeguse korral ilmubon uriiniuriinis suures koguses [[laktaat]]i, [[metüülkrotanaat]]i, [[hüdroksüisovaleraat]]i, [[propionaat]]i (propionaatne atsideemia).

Manustamine on hädavajalik defitsiidivaeguse tunnuste ilmnemisel. TemaSelle oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.

Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[B12 -vitamiin|B₁₂-vitamiiniga]].

Päevase ohutu totaalkogusekoguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

*[[1935]]–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorandidoktorant [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>

*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama ühend või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>

Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise: ''egg white injury protection factor''), [[S- faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B_w-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>