Foolhape: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AnnAga79 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Foolhape''' ehk '''M-vitamiin''' ehk '''B<sub>9</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>10</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>11</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>c</sub>-vitamiin''' ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja need on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib olla organismile kahjulik ningja koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid.
'''Foolhape''' ehk '''M-vitamiin''' ehk '''B9-vitamiin''' ehk '''B10-vitamiin''' ehk '''B11-vitamiin''' ehk '''Bc-vitamiin'''
ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja need on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid.
 
Varasemad nimetused, geneerilised ja tavaterminid: [[Folaat|B<sub>9</sub>-vitamiin]], [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]],
[[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]], [[M-vitamiin]], U -faktor ,R R-faktor , ka [[R-vitamiin]], [[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref>Jennifer Turley, Joan Thompson, Nutrition Your Life Science, 1st ed, lk 244, 2013, Cengage Learning, ISBN 978-0-538-49484-7 http://books.google.ee/books?id=hBdkMAeWOT0C&pg=PT270&dq=do+fungi++make+vitamin+B12&hl=et&sa=X&ei=rGW8UZGaKMvHsgbtrYGYAQ&ved=0CDwQ6AEwAjge Google`'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref><ref>Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A. Rehema]], [[K. Zilmer]], lk 162, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.</ref>
 
==IUPAC nimetus==
Foolhappe IUPAC nimetus foolhappele on '''[[pteroüülglutamaat hapepteroüülglutamaathape]]'''.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
23. rida ⟶ 22. rida:
Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikonvulsandid, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid.
 
Foolhape redutseeritakse folaadi reduktaasi toimel mukoosarakkudeslimaskestarakkudes tetrahüdrofolaatseks [[koensüüm]]iks (THF). Metüül-THF on põhiline veres ringlev vorm. TalletatakseFoolhapet foolhapettalletatakse aga polüglutamaatvormis, talletamine toimubja peamiselt maksas. Selle varu on üsna soliidne (1-3 kuud).
 
'''Allikad''': maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, mustsõstarmust sõstar, tsitruselised.
 
==Biofunktsioonid==
Foolhappe biofunktsionaalne roll realiseerub läbi koensüümse tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab ka [[histidiin]]i katabolism, formiaadi detoksikatsioon ja [[homotsüsteiin]]i remetüülimine [[metioniin]]iks. Foolhapet vajab erütrotsüütide areng ja soolhappe teke maos.
 
==Foolhappevaegus==
34. rida ⟶ 33. rida:
RHK-10 klassifitseerib foolhappevaeguse alamjaotises koodiga [E53.8].
 
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi, ja alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali, oraalsete kontratseptiivide, antikonvulsantide kasutamisel, leukeemia ravimi metotreksaadi kasutamisel.
 
Kuna oluline hulk imenduvast foolhappest moodustatakse soole mikrofloora poolt, siis kõik mikrofloorat hävitavad faktorid häirivad foolhappega varustamist.
 
Foolhappe teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja laktatsiooni puhulkorral foolhappe kõrgenenud vajaduse tõttu. Foolhappe defitsiitFoolhappedefitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib soodustada lootel neuraaltoru arenguhäireidarengu lootelhäireid (''spina bifida'').
 
Foolhappe defitsiitiFoolhappedefitsiiti on täheldatud epilepsiaravimite pikaajalisel kasutamisel.
 
Defitsiidi tunnused:
* ärrituvus
* ärritatavus
* kõhulahtisus
* '''mälu nõrgenemine'''
51. rida ⟶ 50. rida:
* '''suur-punalible aneemia'''
 
FoolhappeKestev kestev defitsiitfoolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat.
 
==Manustamine ja toksilisus==
RDA (foolhappe ööpäevane soovitatav kogus):
* meestel 0,3...03–0,5 mg
* naistel 0,3...03–0,5 mg
* lastel 0,1...01–0,3 mg
* rasedatel ja imetavatel naistel 0,5...05–0,6 mg)
 
Foolhappe manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu tekkivate sümptomite korral. Selle vajadus on kõrgenenudsuurem raseduse ja laktatsiooni korral. Foolhappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, aneemia, pellagra, skorbuudi, tonsilliidi, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, krooniliste hemolüütiliste haavandite jtja muude haiguste korral.
 
Foolhapet ei tohi ilma vitamiin B<sub>12</sub>-tavitamiinita kasutada ebaselge etioloogiaga aneemiate puhul, kuna vitamiin B<sub>12</sub>-vitamiini defitsiidist tingitud neuroloogiline kahjustus (subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon) võib progresseeruda, kuigi hemolüütilised näitajad paranevad.
 
Kuna mitmed '''kasvajad''' on foolhappesõltuvad, siis on foolhappe meelevaldne kasutamine vastunäidustatud pahaloomuliste kasvajate puhulkorral.
 
Foolhappe antagonistid on teratogeense toimega ja nende liigtarbimine võib lootel põhjustada embrüoletaalsust või kasvupeetust.
 
Foolhapet peaks kasutama koos vitamiin C-vitamiini, pantoteenhappe, biotiini, vitamiin B<sub>12</sub>-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ja püridoksiiniga. Selline komplekt tagab vastavate metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. Vitamiinid B<sub>12</sub>- ja C-vitamiin on vajalikud ka foolhappe konverteerumiselmuundumisel koensüümsesse vormi.
 
 
== FoolhappeFoolhape ningja ravimid ==
 
Foolhappe ningja mõningate ravimite üheaegsel manustamisel võib esineda mitmeid kõrvaltoimeid, seega tuleks kindlasti konsulteerida arstiga:<ref>http://umm.edu/health/medical/altmed/supplement/vitamin-b9-folic-acid Veebiversioon (vaadatud 055.07.2013)</ref>
*[[tetratsükliin]] (antibiootikum) - ei soovitata üheaegselt manustada, tarvitada erinevatel kellaaegadel, kuna foolhape võib sekkuda tetratsükliini imendumisse ja vähendada seega ravimi toimet;
*[[fenütoiin]] (krampidevastane ravim) - võib alandada loodusliku folaatifolaadi taset ning, foolhappe manustamine võib sekkuda fenütoiini metabolismi ningja suurendada krambihoogude tekkimise võimlaustvõimalust;
*[[pürimetamiin]] - ([[algloomad]]e poolt põhjustatud haiguslike seisundite ravim) - foolhape võib alandada maalaariamalaaria- ning toksoplasmoosija ravimitoksoplasmoosiravimi efektiivsust;
*[[onkoteraapia]] ravimid: kindlasti konsulteerida onkoloogiga kõigi B-rühma vitamiinide ja foolhappe manustamist, kui Teilpatsiendil on käsil keemiaravi.
 
Ravimid, mis alandavad foohappefoolhappe näitajaid: allnimetatud ravimid võivad sekkuda keha foolhappe omastamisprotsessidesseomastamise protsessidesse, selliseltnii et võib vajalik võib olla foolhappe lisa annustaminelisaannustamine, seda tuleks kindlasti konsulteerida arstiga:
 
* [[antatsiid]]id ehk maohapet neutraliseerivad preparaadid, nagu näiteks ''cimetidine'', ''famotidine'', ''ranitidine'' ;
* prootonpumba inhibiitorid, nagunäiteks ''someprazole'', ''lansoprazole'', ''omeprazole'', ''rabeprazole'';
* kolesteroolialandajad, nagunäiteks ''colestipol'',''cholestyramine'', ''colsevelam'' ;
* epilepsia ravimidepilepsiaravimid (ehk krampide vastasedkrampidevastased ravimid), nagunäiteks ''phenobarbitalum'', ''primidone'' , ''carbamazepine'';
* Mittesteroidsed-mittesteroidsed põletikuvastased-ained preparaadid (NSAIDs), nagunäiteks ibuprofeen, *''Sulfasalazine'', Triamterene jpt.
*''Triamterene'' jpt.
 
'''Toksilisust''' normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkogusekoguannuse ülempiir on '''korduval''' manustamisel '''0,8 mg''', ühekordse totaalkogusekoguannuse ohutu ülempiirülempiiri pole veel täpselt fikseeritud. Nimetatud kogust ei tasuks ületada. Foolhappe liigse manustamise kõrvalnähtustekskõrvalnähtudeks on mitmed allergilised reaktsioonid.
 
== Avastamine ==
*[[1931]]. aastal näitas [[Lucy Wills]], et [[rasedus]]e ajal esinevat makrotsütaarset [[aneemia]]t saab ravida (ka vältida) [[õllepärm]]ist valmistatud määrdega, mis kandis nimetust ''Marmite'' ja samuti toorest maksast valmistatud ekstrakti ''[[Campolon]]''`i abil.
*[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus tuvastati pärmis sisalduva vastava [[toitaine]]na [[folaat]].
*Esimesena eraldasideraldas folaadi Herschel K. Mitchell ja tema juhitud töörühm [[1941]] spinatilehtedest. 2 tonnist spinatilehtdestspinatilehtedest eraldasid nad 10 milligrammi foolhapet.<ref>Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 19, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
*[[1943]]. Bob Stokstad eraldas selle puhta kristallilise vormi ja suutis määratamääras selle keemilise struktuuri. Sel ajal töötas ta Ameerika Tsüaanamiidi Kompanii Lederle laboratooriumis. Sellele järgnes foolhappe sünteesimine [[1945]] Dr [[Yellapragada Subbarao]] ja teiste poolt.
Lederle Lab, [[Pearl River]], ([[New York]]). See uurimus, mille käigus püüti avastada foolhappe analooge avastada, aga leiti folaadi antagonistid ''aminopterin'' ja ''amethopterin'', rajas tee maailma esimese [[onkoteraapia|vähi]] ravimi ''aminopterin''<nowiki>'</nowiki>i avastamisele (tänapäeval [[metotreksaat]]).<ref>Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, ''A History of Cancer Chemotherapy'', doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,[http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)]</ref>
 
====Faktorite avastusluguavastamise lugu====
 
''' Foolhappe faktorite avastuslugu '''<ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
{| class="wikitable sortable"
!Faktor/Vitamiinvitamiin
!Biotest
!Avastus
119. rida ⟶ 117. rida:
|-
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]] ''conjugate''
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ningja pärmis
|[[Albert Hogan]] ja [[Ernest Parrott]] (1939), Pfiffner, Calkins, O`'Dell, Bloom, Brown, Campbell ja Bird (1945)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
 
|-
|[[M-vitamiin]]
|Ahvidel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ningja pärmis
|Day, Langston ja Darby (1938)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
 
133. rida ⟶ 131. rida:
 
|-
|[[R -faktor]]
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid
|Schumacher, Heuser ja Norris (1940)
 
|-
|[[U -faktor]]
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid
|E. L. Robert Stokstad, Manning, (1938)
 
|-
148. rida ⟶ 146. rida:
 
|-
|[[SLR -faktor]] ''[[Streptococcus lactis R factor]]''
|''L.casei'' kasvufaktor, ''Streptococcus Lactis R.'' (tänapäeval ''S.fecalis'') kasvufaktor hilisem Rhizopterin faktor
|Keresztesy, Rickes ja Stokes (1943)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
158. rida ⟶ 156. rida:
 
|-
|[[RhizopterinRhizopterini faktor]]
|''Rhizobium''<nowiki>'</nowiki>i liikide kasvufaktor
|
 
|-
|[[Norit faktor]] (Norit eluate)
|''L. casei'' kasvufaktor pärmis
|Snell and Peterson (1939)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
 
|}