Foolhape: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Foolhape''' ehk '''M-vitamiin''' ehk '''B<sub>9</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>10</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>11</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>c</sub>-vitamiin''' ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B-
▲ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja need on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid.
Varasemad nimetused, geneerilised ja tavaterminid: [[Folaat|B<sub>9</sub>-vitamiin]], [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]],
[[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]], [[M-vitamiin]], U
==IUPAC nimetus==
Foolhappe IUPAC nimetus
==Keemiline struktuur ja omadused==
23. rida ⟶ 22. rida:
Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikonvulsandid, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid.
Foolhape redutseeritakse folaadi reduktaasi toimel
'''Allikad''': maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed,
==Biofunktsioonid==
Foolhappe biofunktsionaalne roll realiseerub
==Foolhappevaegus==
34. rida ⟶ 33. rida:
RHK-10 klassifitseerib foolhappevaeguse alamjaotises koodiga [E53.8].
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi
Kuna oluline hulk imenduvast foolhappest moodustatakse soole mikrofloora poolt, siis kõik mikrofloorat hävitavad faktorid häirivad foolhappega varustamist.
Foolhappe teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja laktatsiooni
Defitsiidi tunnused:
* ärrituvus
* kõhulahtisus
* '''mälu nõrgenemine'''
51. rida ⟶ 50. rida:
* '''suur-punalible aneemia'''
==Manustamine ja toksilisus==
RDA (foolhappe ööpäevane soovitatav kogus):
* meestel 0,
* naistel 0,
* lastel 0,
* rasedatel ja imetavatel naistel 0,
Foolhappe manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu tekkivate sümptomite korral. Selle vajadus on
Foolhapet ei tohi ilma
Kuna mitmed '''kasvajad''' on foolhappesõltuvad, siis on foolhappe meelevaldne kasutamine vastunäidustatud pahaloomuliste kasvajate
Foolhappe antagonistid on teratogeense toimega ja nende liigtarbimine võib lootel põhjustada embrüoletaalsust või kasvupeetust.
Foolhapet peaks kasutama koos
==
Foolhappe
*[[tetratsükliin]] (antibiootikum) - ei soovitata üheaegselt manustada, tarvitada erinevatel kellaaegadel, kuna foolhape võib sekkuda tetratsükliini imendumisse ja vähendada seega ravimi toimet;
*[[fenütoiin]] (krampidevastane ravim) - võib alandada loodusliku
*[[pürimetamiin]] - ([[algloomad]]e
*[[onkoteraapia]] ravimid: kindlasti konsulteerida onkoloogiga kõigi B-rühma vitamiinide ja foolhappe manustamist, kui
Ravimid, mis alandavad
* [[antatsiid]]id ehk maohapet neutraliseerivad preparaadid,
* prootonpumba inhibiitorid,
* kolesteroolialandajad,
*
*
'''Toksilisust''' normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu
== Avastamine ==
*[[1931]]. aastal näitas [[Lucy Wills]], et [[rasedus]]e ajal esinevat makrotsütaarset [[aneemia]]t saab ravida (ka vältida) [[õllepärm]]ist valmistatud määrdega
*[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus tuvastati pärmis sisalduva vastava [[toitaine]]na [[folaat]].
*Esimesena
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google
*[[1943]]. Bob Stokstad eraldas selle puhta kristallilise vormi
Lederle Lab, [[Pearl River]], ([[New York]]). See uurimus, mille käigus püüti avastada foolhappe analooge
====Faktorite
'''
<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
{| class="wikitable sortable"
!Faktor/
!Biotest
!Avastus
119. rida ⟶ 117. rida:
|-
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]] ''conjugate''
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas
|[[Albert Hogan]] ja [[Ernest Parrott]] (1939), Pfiffner, Calkins, O
|-
|[[M-vitamiin]]
|Ahvidel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas
|Day, Langston ja Darby (1938)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
133. rida ⟶ 131. rida:
|-
|[[R
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid
|Schumacher, Heuser ja Norris (1940)
|-
|[[U
|Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid
|E. L. Robert Stokstad, Manning
|-
148. rida ⟶ 146. rida:
|-
|[[SLR
|''L.casei'' kasvufaktor, ''Streptococcus Lactis R.'' (tänapäeval ''S.fecalis'') kasvufaktor hilisem Rhizopterin faktor
|Keresztesy, Rickes ja Stokes (1943)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
158. rida ⟶ 156. rida:
|-
|[[
|''Rhizobium''<nowiki>'</nowiki>i liikide kasvufaktor
|
|-
|[[Norit faktor]] (Norit eluate)
|''L. casei'' kasvufaktor pärmis
|Snell and Peterson (1939)<ref>Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>
|}
|