Välisuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
6. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajaks olid mõningase mobiilsuse omandanud kõik suurtükid – isegi [[Suur Bertha]] võis aeglaselt rööbastel liikuda. Tol ajal defineeriti välisuurtükke inglise vägedes kui 4,5-[[tolli]]seid ja sellele lähedase [[kaliiber|kaliibriga]] suurtükke. [[Saksamaa]]l oli välisuurtükkide kaliibriks 75–140 mm.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hakati võeti laialdaselt kasutusele mobiilsed [[haubits]]ad. Sel ajal hakati välisuurtükkideks nimetama madala tulenurgaga suurtükke. Levinuimad välisuurtükid olid USA [[155 mm. "Long Tom"]], Briti 5.,5 -tolline suurtükk ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] välisuurtükk [[BS-3]].
 
Peale Teist maailmasõda alustas USA sõjavägi 175 millimeetrilise välisuurtüki [[M107]] loomist. Kuigi see oli kallis, kasutati seda välisuurtükki intensiivselt [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. Üldiselt on välisuurtükid asendatud teiste relvatüüpidega; vaid M107 on veel kasutusel [[Iisrael]]i relvajõududes.