Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Liivimaa ordu > Liivi ordu |
||
35. rida:
==Liivimaa üleminek Poola võimu alla==
{{vaata|Liivi sõda}}
[[1561]]. aastal [[Vana-Liivimaa]] sisuliselt lagunes. [[Põhja-Eesti]] – [[Tallinn]]a linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Kroon (institutsioon)|Rootsi kroon]]i, Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga [[
[[1570]]. aastal puhkes sõda Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, pärast seda kui [[Ivan IV]] oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ning [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] vastu, kes [[1569]]. aastal ühinesid [[personaalunioon]]i alusel valitsetatavaks [[Rzeczpospolita]]ks.
62. rida:
Liivimaa aadelkond ja Riia linn alistus 28. novembril 1561. aastal sõlmitud leppe kohaselt Poola ja Leedu kuningale [[Zygmunt II August]]ile tingimusel, et neil lubatakse järgida [[luteri usk]]u vastavalt [[Augsburgi usutunnistus]]ele (''Privilegium Sigismundi Augusti''). Liivimaa koos Riia, Tartu ja Pärnuga sai [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] osaks, kuigi säilitas mõningase autonoomia ja luterliku usutunnistuse. Liivimaa kuberneriks nimetati Sigismund Augusti [[kalvinism|kalvinistist]] naisevend, hertsog [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a (1512–1584 ([[:pl:Mikołaj Radziwiłł Czarny|Mikołaj Radziwiłł Czarny]]).
Kuningas [[Stefan Batory]] poolt eduka [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Poola-Vene sõja]] tulemusel [[Liivimaa]] vallutamise järel aga Poola-Leedu parlamendi poolt Varssavis 3.–[[4. detsember|4. detsembril]] [[1582]]. aastal
Taasmoodustati usupuhastuse ajal likvideeritud [[roomakatoliku kirik]]u [[Liivimaa piiskopkond]], keskusega [[Volmari]]s, ([[toomkapiitel]] [[Võnnu]]s ja [[Koknese]]s) millele allutati ka [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Ropaži ordulinnus|Ropaži]] ja [[Otepää piiskopilinnus|Otepää linnus]]ed endisest Tartu piiskopkonnast.
72. rida:
Poola-Leedu võimualadel toimus aastatel [[1583]]–[[1625]] suurem mõisade ümberjagamine ning ka ülejäänud [[Eesti linnuste loend|Lõuna-Eesti–]] ja [[Läti linnuste loend|Põhja-Lätimaal]] asuvad linnused ([[Dünamünde ordulinnus|Dünamünde]], [[Ādaži ordulinnus|Ādaži]], [[Lemsalu piiskopilinnus|Lemsalu]], [[Rauna piiskopilinnus|Rauna]], [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]], [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]], [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]], [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Dünaburgi ordulinnus|Dünaburgi]], [[Cesvaine piiskopilinnus|Cesvaine]], [[Smiltene piiskopilinnus|Smiltene]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Nītaure ordulinnus|Nītaure]], [[Ergli vasallilinnus|Ergli]], [[Mālpilsi ordulinnus|Mālpilsi]], [[Zaube ordulinnus|Zaube]], [[Suntaži piiskopilinnus|Suntaži]], [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]] ja [[Sigulda ordulinnus|Sigulda linnused]]) jaotati staarostkondade vahel. Selleks, et vallutatud aladel saksa [[feodaal]]ide mõjuvõimu vähendada, riigistati üle 70% nende maavaldustest. Riigimõisad ehk poolapäraselt ''folvargid'' jaotati [[staarostkond]]adeks keskusega [[linnus]]tes. Tänapäeva Eesti aladele jäi neid üheksa (Helme, Karksi, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tartu, Vastseliina ja Viljandi). Tänapäeva Läti aladele aga jäi üksteist staarostkonda.
Liivimaa lõimiseks oma Poola-Leedu kuningriigiga jagati Liivimaa võimu, et see oleks paremini kontrollitav ning 1589. aastal võeti vastu "[[Ordinatio Livoniae]] I", millega kehtestati staarostiteks ainult poolakad ja leedulased ja linnad said [[Magdeburgi õigus]]e. 1598. aastal võeti vastu "Ordinatio Livoniae II", millega võrdsustati [[baltisakslased]],
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}
78. rida:
[[Zygmunt II August]]i aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate [[Stefan Bathory]] ja [[Zygmunt III Waza]] valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudu, [[jesuiitide ordu]]. [[17. sajand]]il oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Roomakatoliku kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.
Liivimaa konstitutsioonidega 1582. aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond piiskopi asukohaga Cēsises (Wenden, e. k Võnnu). Esimeseks piiskopiks sai [[Aleksander Mieliński]], kellele järgnes
[[Riia ajalugu|Riia]]s asutasid jesuiidid kooli ning said ka enda valdusse [[Mazā Jumpravmuiža mõis|Blumenthali mõisa]] Daugava ääres ning mõisad [[Aizkraukle]] ja [[Lemsalu]] piirkonnas. Liivimaal juurdus katoliiklus eriti tugevalt [[Latgale]]s. Riias anti Poola võimude nõudel, katoliku kogudusele, üle seni lätlaste luteri kogudusele kuulunud [[Riia Püha Jakobi kirik]].
Tartu jesuiitide residentsist (endisest naiskloostrist) kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati [[gümnaasium]]. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Gümnaasiumis toimus õppetöö [[ladina keel]]es, kuid [[misjon]]irännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust, kuid
{{Pildid kõrvuti|paremale|SigmIIIVasa.jpg|170|Charles IX of Sweden.jpg|140|Zygmunt III Waza ja [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]]}}
[[Liivi sõda|Liivi sõjast]] purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada [[kirik]]uelu; seda ei saa lihtsustavalt [[vastureformatsioon]]iks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. [[Jesuiidid|Jesuiitide]] [[Collegium Derpatense]] ([[1583]]–[[1625]]) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis [[1585]] [[maakeel]]se [[katekismus]]-lauluraamatu ning andis [[maarahvas|maarahvale]] mitu omamaalasest [[preester|preestrit]] (5 on nimepidi teada).
88. rida:
==Poola-Rootsi sõda (1600–1611) ==
[[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]] [[Zygmunt III Waza]] nime all Poola kuningaks.
Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala.
97. rida:
==Rahvastik Poola võimu aladel==
[[Image:Podział administracyjny I RP.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]
Liivimaa sõja järel oli Liivimaa elanikkond vähenenud drastiliselt ja
[[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast.
Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem Venemaa talupoegi. Moskva Tsaaririigist saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti
Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid [[soomlased]], kes asusid eriti arvukalt [[Virumaa|
Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga]] ümbrusse. Kokku elas Poola aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 rahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedulased|leedukaid]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]], [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]].
[[1620]]. aastaks oli kogu [[Eesti]] ala rahvaarv
[[Pilt:IRP Livland voivodship.PNG|pisi|Rzczezpospolita [[Liivimaa vojevoodkond]]]]
|