Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel

1. septembril 1939, nädal pärast [[MolotovMolotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]]i allakirjutamist ründas Saksamaa Poolat. Seda peetakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks.

NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur–laskur-, 13 ratsaväe–,ratsaväe- ja 16 tankidiviisi janing 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki, ja 4000 sõjalennukit. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja [[Edward Rydz-Śmigły]] andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse või Ungarisse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas [[Lublin]]i lähistel. Saksa ja Vene tankibrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.

Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250 – 350250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks -– Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli N.Nõukogude Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit.

NSV Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri, aga politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid ja politseinikud -– 22 000 inimest Katõni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal, (vt. [[Katõni massimõrv]]). Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku [[poolakate küüditamine|poolakate küüditamise]] -– kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Sunnitöölaagritesse koondatud poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral [[Władysław Anders]]i juhtimisel, mis lõpetas sõja Aafrika ning Itaalia rindel sõdides ja pärast sõjategevuse lõppu saadeti Lääneliitlastelääneliitlaste poolt kuulsusetult laiali.