Jossif Stalin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inimsusevastane > inimsusvastane
P Molotov-Ribbentropi pakt > Molotovi-Ribbentropi pakt
17. rida:
| märkused =
}}
'''Jossif Vissarionovitš Stalin''' ([[Vene keel|vene]] Иосиф Виссарионович Сталин; tegelik nimi Ioseb Džugašvili ([[Gruusia keel|gruusia]] '''იოსებ ჯუღაშვილი''', vene Иосиф Джугашвили); [[18. detsember]] [[1878]] [[Gruusia]], [[Gori]] – [[5. märts]] [[1953]] [[Moskva]] lähistel) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja parteijuht. NimeStalini Stalinnime kasutas ta esmakordselt [[1913]]. aastal.
 
==Sünniaeg==
31. rida:
== Haridustee ==
 
Jossif Džugašvili lõpetas [[1894]]. aastal [[Gori]] kirikukooli (''Горийская церковно-приходская школа'') ning astus pealepärast seda [[Thbilisi|Tiflis]]i õigeusklikku vaimulikku seminari.
 
Kuigi Stalin oli nooruses andekas laulja ja õppis koolis viitele, oli ta ka rusikavõitleja, maadleja ja riiukukk. Stalini lapsepõlvesõbra Ioseb Iremašvili sõnul oli "Soso" Džugašvili kõige parem, aga kõige üleannetum õpilane. Nimelt kasvas ta üles äärmiselt vägivaldses keskkonnas. Ta kannatas tihti oma alkohoolikust isa vägivalla all ning tänavakaklused Gori linnas olid tema laspepõlve ajal tavapärasedtavalised. Ta oli teiste laste suhtes armutu ningja näitas harva üles kaastunnet inimeste vastu.
 
== Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani ==
 
Jossif Džugašvili liitus [[1898]]. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumisega "Kolmas grupp", [[1899]]. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu).[[Pilt:Joseph Stalin, 1912.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1912. aastal]]
Aastail [[1901]]–[[1902]] oli [[VSDTP]] [[Tiflis]]i ja [[Batumi]] komitee liige. PealePärast [[1903]]. aastal toiminud VSDTP lõhenemist [[menševikud|menševikeks]] ja [[bolševikud|bolševikeks]], toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud [[VSDT(b)P Tampere konverents]]il, mis toimus 25–30. ([[vkj]] 12–17.) [[Detsember|detsembril]] [[1905]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigis]]. Aastail [[1906]]–[[1907]] osales/organiseeris varjunime "Koba" all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas [[1907. aasta Tiflisi postiraharööv]]is, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail [[1906]]–[[1907]] VSDTP Bakuu komitee liige ja [[VSDT(b)P IV kongress]]i saadik [[Stockholm]]is.
 
Stalin oli [[1908]]. aastal [[Bakuu]] vanglas koos [[menševik]]u [[Andrei Võšinski]]ga. PealePärast vabanemist oli [[Peterburi]]s bolševike ajalehe [[Pravda]] toimetaja, pealepärast vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel [[1911]]. aastal koos [[Jakov Sverdlov]]iga [[Narõmi krai]]s [[Tomski kubermang]]us, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus [[1912]]. aastal koopteeriti [[Vladimir Lenin]]i toetusel [[VSDTP Keskkomitee]]sse ja [[VSDTP KK Vene büroo]]sse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid [[maailmarevolutsioon]]i, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale.
 
[[1913]]. aastal püüti aga [[ohranka|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini.
48. rida:
 
== Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret ==
Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolševike, [[vasakesseerid]]e ja menševike koalitsioonivalitsuses [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka [[riigikontroll]]i rahvakomissariks. Samuti osales ta bolševike häälekandja "[[Pravda]]" juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänud [[Vjatšeslav Molotov]]ilt.
[[Pilt:Vladimir Lenin and Joseph Stalin, 1919.jpg|pisi|Jossif Stalin ja [[Vladimir Lenin]] 1919. aastal]]
 
== Venemaa Kodusõjas==
1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin [[Punaarmee]]sse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel – [[Petrograd]]i kaitsel 1918. aasta maikuusmais [[Loodearmee]] pealetungi ajal; [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Lääne]]- ningja [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|Lõunarindel]] janing 1920. aastal [[Looderinne|Looderin]]del [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]]s [[Mihhail Tuhhatševski]] ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel [[Poola]] ja [[Lääne-Euroopa]]sse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi [[Lev Trotski]]ga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud [[Tsaritsõn]]i (hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine.
[[Pilt:Voroshilov, Molotov, Stalin, with Nikolai Yezhov.jpg|pisi|Jossif Stalin, [[Kliment Vorošilov]], [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Nikolai Ježov]] [[Moskva-VolgaMoskva–Volga kanal]]i avamisel, 1937. aastal]]
 
==1920–19301920.–1930. aastad==
1920-1930ndail.–1930. aastatel töötas J. Stalin peamiselt [[VK(b)P KK]] aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. [[NLKP KK peasekretär|VK(b)P KK peasekretär]]ina ja [[VK(b)P KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini.
[[Pilt:The Commissar Vanishes 2.jpg|pisi|V. Molotov ja J. Stalin Volga-MoskvaVolga–Moskva kanali avamisel (pildilt on retušeeritud Nikolai Ježov)]]
 
===Võimuvõitlus===
[[1922]]. aastal alustas J.Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas polulaarne [[Lev Trotski]], majandustegelane [[Nikolai Buhharin]], rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider [[Grigori Zinovjev]]. Võimuvõiluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja [[Lev Kamenev]]iga [[VK(b)P KK Organiseerimisbüroo]]s juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], [[Nikolai Buhharin]]). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtkaadrite [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]i ametikohtadeleametisse ametissemääramisemääramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid oli ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel.
 
Hilisemal ajalookujutuse muutmisel pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku partei ametlikus ajaloos "[[ÜK(b)P ajaloo lühikursus]]" kujutada sündmusi talle vajalikul viisil sõltumata tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode [[retušeerimine]], kust kaotati ebasoosingusse langenud ningja kommunistliku partei poolt tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud.
 
===Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine===
70. rida:
 
===Poliitilised repressioonid===
Talle olid iseloomulikud laiaulatuslikudulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust. Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite [[GPU]], [[OGPU]] ja [[NKVD]] siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni.
 
Stalini maniakaalmaniakaalhood hood süveneseidsüvenesid, ainuvõimu saavutanuna tabas N.Nõukogude Liitu repressioonide e.ehk küüditamiste lained, kus küüditatiasustati ümber terveid rahvaid ümber ( tatarlased, tšetseenid) ( Eestis 1941 ja 1949). Kõige enam aitab tema poolt tehtudtoimepandud õudustest aru saada [[Aleksandr Solženitsõn]]i suurteos "[[Gulagi Arhipelaagarhipelaag]]".
{{Vaata|Trotskism}}, ''[[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk]]'', ''[[Trotskistlik-zinovjevlik vandenõu]]'', ''[[Suur Terror]]''
 
===Ainuvõim ja isikukultus===
1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "Suuresuure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised preemiadauhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]].
 
===Välispoliitika===
Algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]).
[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[MolotovMolotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939. aastal]]
 
==Teine maailmasõda==
Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[MolotovMolotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjatestvallapäästjaks.
 
Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]], kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu [[6. juuli]]l. Hitler ründas Nõukogude Liitu hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajane Euroopa vallutamisplaan oli "Groza".<ref>http://www.kool.ee/?5879</ref> Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]].
104. rida:
==Perekond==
Jossif Stalini perekond:
*Esimeneesimene abikaasa [[Kato Svanidze]] (Jekaterina Džugašvili; [[1885]]–[[1907]])
**Poegpoeg [[Jakov Džugašvili]] ([[1907]]–[[1943]])
***Esimeneesimene abikaasa ([[Zoja Džugašvili]]) (neiuna Gunina; [[1908]]–[[1957]])
***Teineteine abikaasa [[Julija Džugašvili]] (neiuna Judif Meltzer; surnud [[1967]] või 1968)
****Tütartütar [[Galina Džugašvili|Galina Jakovlevna Džugašvili]] ([[1939]]–[[2007]])
*Teineteine abikaasa [[Nadežda Allilujeva]]-Džugašvili [[1901]]–[[1932]]), töötas Rahvakomissaride Nõukogus sekretärsekretäri-masinakirjutajana, hiljem VK(b)P KK sekretäri Vladimir Uljanovi sekretariaadis, tegi kaastööd ajakirjadele [[Revolutsija i Kultura]], ajalehele Pravda, tegeles lastekodudega; aastatel 1929–1932 õppis Tööstusakadeemias.
**Poegpoeg [[Vassili Stalin]] ([[1921]]–[[1962]])
***Esimeneesimene abikaasa [[Galina Stalina]] (neiuna Burdonovskaja; surnud [[1990]])
****Poegpoeg [[Aleksandr Burdonski]] (endine perekonnanimi Stalin) (sündis [[1941]])
****Tütartütar [[Nadežda Stalina]] (sündis [[1943]])
***Teineteine abikaasa [[Jekaterina Stalina]] (neiuna Timošenko; surnud [[1983]])
****Poegpoeg [[Vassili Vassiljevitš Stalin|Vassili Stalin]] ([[1949]]–[[1972]]), sõjaväelane (lendur)
****Tütartütar [[Svetlana Vassiljevna Stalina|Svetlana Stalina]] ([[1947]]–[[1990]])
***Kolmaskolmas abikaasa ([[Kapitolina Stalina]]; neiuna Vassiljeva)
**Tütartütar [[Svetlana Allilujeva]] alias [[Lana Peters]] ([[1926]]–2011<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-hooldekodus-suri-85-aasta-vanusena-vahki-stalini-tutar.d?id=62404176 USA hooldekodus suri 85 aasta vanusena vähki Stalini tütar], delfi.ee, 29. november 2011</ref>)
***Esimeneesimene abikaasa [[Grigori Morozov]] ([[1921]]–[[2002]])
****Poegpoeg [[Jossif Morozov]] ([[1945]]–[[2008]])
***Teineteine abikaasa [[Juri Ždanov]] (sündis [[1918]])
****Tütartütar [[Jekaterina Ždanova]] (sündis [[1950]])
 
==Isiklikku==
Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine ([[khvanchkara]] vein). Eraelus säilitas ta Nõukogude juhtide esimesele põlvkonnale omast lihtsat elustiili ningja oli kohati koonerdamiseni kokkuhoidlik.
 
Oma isikliku eluloo suhtes oli Stalin kiivas. Eluajal ilmus temast Nõukogude Liidus vaid üksainus lühike ametlik biograafia, mille käsikirja ta ise hoolikalt üle vaatas ja tsenseeris. Ka kirjanikel ei lubanud Stalin tunda liigset huvi tema tegelikku elulugu kajastavate dokumentide vastu.
 
== Stalini hüüdnimed ja pseudonüümid ==
Soso, Soselo, Beso, Koba, Petrov, Ivanovitš, Koba Ivanovitš, Ivan Ivanovitš Vissarionovitš, Galiašvili, Simon Džvelaja, K. Kato, Gaios Besovitš Nižeradze, Organez Totomjants, Zahhar Melikjants, Pjotr Tšižikov, Vassili, Vassiljev, Vasja, Vaska, Veidrik Ossip, Ossip Koba, Ivanov, Rõugearmiline Oska, Kaukaaslane, Piimamees, Tšopura (rõugearmiline), Geza (lonkur), Kunkula (taaruja), David, Preester, Isa Koba, Giorgi Berdzenošvili, K. Stefin, Joska Korjavõi (rõugearmiline Joska), K. St, K. Safin, K. Solin, Koba Stalin, J. Džugasvili-Stalin.<ref name="noor_st_366"/>
 
==Parteikarjäär==
* [[VSDTP]] – [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige 1898. aastast
* VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] liige alates [[1919]]. aastast kuni surmani 1953. aastal,
* VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] Poliitbüroopoliitbüroo/Presiidiumipresiidiumi liige alates 1917 kuni surmani 1953. aastal,
* VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] Organiseerimisbürooorganiseerimisbüroo liige alates [[25. märts]]ist [[1919]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[1952]],
* Venemaa ja [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] [[NLKP KK Sekretariaat|Keskkomitee sekretariaadi]] liige alates [[10. aprill]]ist [[1922]] kuni surmani 1953. aastal,.
 
==Karjäär NSV Liidu riigiametites==
147. rida:
*[[1934]]–[[1953]] [[ÜK(b)P KK sekretär]]
*[[1941]]–[[1953]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]]/[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees
*[[1941]]–[[1945]] [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] esimees ja NSV Liidu Relvajõudude Kõrgeimkõrgeim ülemjuhataja
*[[1941]]–[[1946]] NSV Liidu Kaitsekaitse rahvakomissar
*[[1946]]–[[1947]] NSV Liidu Relvajõududerelvajõudude minister
*[[1947]]–[[1953]] Eesti NSV [[Eesti NSV II Ülemnõukogu|II]] ja [[Eesti NSV III Ülemnõukogu|III Ülemnõukogu]] liige
 
159. rida:
==Kirjandus==
===Stalini teosed===
* Jossif Stalin "Riikliku Kaitsekomitee esimehe J. V. Stalini raadiokõne 3. juulil 1941", Poliitiline Kirjandus, 1941
* Jossif Stalin "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast", Poliitiline Kirjandus, 1944 (kordustrükid 1945 ja 1946)
* Jossif Stalin "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika", Poliitiline Kirjandus, 1947
* Jossif Stalin "Marksism ja keeleteaduse küsimused", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951
* Jossif Stalin "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
* Jossif Stalin "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
* Jossif Stalin "Leninismi küsimusi" Poliitiline Kirjandus, 1945 (kordustrükk 1952)
* Jossif Stalin "Lühidalt lahkhelidest parteis", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
* Jossif Stalin "Teosed", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
 
===Teosed Stalini kohta===
* Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1944
* "Stalinlik sugupõlv", Ilukirjandus ja Kunst, 1946
* "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist", Poliitiline Kirjandus, 1946
* "Jossif Vissarionovitš Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953)
* Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp", Poliitiline Kirjandus, 1947
* Georgi Aleksandrov "J. V. Stalini teos «Marksism ja keeleteaduse küsimused» – loova marksismi suur eeskuju", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951
* Aleksandr Oparin "Seltsimees J. V. Stalini keeleteaduse küsimusi käsitlevate tööde tähtsus nõukogude bioloogiateaduse arenemisele", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
* Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo "Eesti rahvas ja stalinlus", Olion, 1990
* "Stalinlik vägivallamasin," Olion, 1990
* Veikko Huovinen "Onu Joss", Koolibri, 1993
* Edvard Radzinski "Stalin", Varrak, 2000
* "Stalin," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001
* "Netinalju Stalinist", Eesti Kirjandusmuuseum, 2004
* Viktor Jerofejev "Hea Stalin", Tänapäev, 2005
* Simon Sebag Montefiore "Stalin", Varrak, 2005
* Solomon Volkov "Šostakovitš ja Stalin", Tänapäev, 2005
* Vladlen Sirotkin "Stalin", Olion, 2007
* Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin", Varrak, 2008
* Rupert Butler "Stalini hirmuvalitsus", Pegasus, 2010
 
===Teoseid Stalini perekonnast===
* Varvara Samsonova "Stalini tütar", Olion, 2002
* Boriss Sokolov "Vassili Stalin", Huma, 2004
 
==Vaata ka==
206. rida:
*[http://schvak.blogspot.com/p/jossif-stalin-dialektilisest-ja.html Stalini raamatu "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" tõlge] (eesti keeles)
* [http://www.postimees.ee/?id=28217 Diktaatori portree noore mehena]
*Рейфилд Д. Р, [http://www.fedy-diary.ru/?p=3743 "СТАЛИН И ЕГО ПОДРУЧНЫЕ"], М.: Новое литературное обозрение, 2008. 576 c
 
{{algus}}