Redaktsioon: 8. august 2015, kell 16:30 redigeeri Kephir (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust →‎Haldusjaotus: pettus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. september 2015, kell 15:34 redigeeri eemalda Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 368 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
55. rida: [[Pilt:Popocatopetl sunrise.jpg\|pisi\|[[Popocatépetl]]i vulkaan]] Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud [[Ida-Sierra Madre]] ja [[Lääne-Sierra Madre]], mis on [[Kaljumäestik]]u pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb [[Nayarit]]is, kus ta ühineb [[Cordillera Neovolcánica]]ga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga [[Lõuna-Sierra Madre]]. [[Cordillera Neovolcánica]] läbib riigi läänest itta ja ühineb [[Sierra Mixteca]]s 3395 m kõrgusel [[Ida-Sierra Madre]]ga. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud [[Orizaba]] ehk Citlaltépetl (5610 m), [[Popocatépetl]] (5462 m), [[Iztaccíhuatl]] (5286 m), [[Nevado de Toluca]] (4690 m), [[La Malinche]] (4461 m) ja [[Nevado de Colima]] (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim [[vulkaan]] [[Paricutín]]. 64. rida: ===Veestik=== Mehhiko suurimaks ~~[[järv]]eks~~järveks on 1080 km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise ~~[[linn]]a~~linna [[Guadalajara]] läheduses. Pikim [[jõgi]] on [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)\|Rio Grande]], mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA osariikide [[Texas]]e ja [[New Mexico]] ning Mehhiko vahel. ===~~[[Poolsaar]]ed~~Poolsaared=== Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal [[maasfäär]], mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – [[California poolsaar]] – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA [[California osariik\|California osariigi]] lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele [[California laht\|California lahe]]. Paljud [[mägi\|mäed]] sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast. ===[[Mehhiko kiltmaa]]=== Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – [[Mehhiko kiltmaa]], mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat [[mäestik]]ku: [[Lääne-Sierra-Madre]] ja [[Ida-Sierra-Madre]]. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed [[mäeahelik]]ud ja [[vulkaan]]id, on maapind jälle kõrgem. [[Veracruz]]i ja [[Puebla]] linnade vahel asub [[Orizaba mägi\|Orizaba vulkaan]], mis on Mehhiko kõrgeim tipp. ===Kliima=== Mehhiko [[kliima]] ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[~~vihmametsi~~vihmamets]]i. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nime ''tierra caliente'' (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nime ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas. ==Haldusjaotus==

Mehhiko: erinevus redaktsioonide vahel