Aleksandr Alehhin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:AlexanderAlekhine.jpg|thumb|Aleksandr Alehhin]]
'''Aleksandr Alehhin''' ([[vene keel|vene]] '''Александр Александрович Алехин'''; [[prantsuse keel|prantsuse]] '''Alexandre Alekhine'''; [[31. oktoober]] (19. oktoober [[vkj]]<ref>Бубнов И. [http://www.chesshistory.com/winter/winter28.html#4739._When_was_Alekhine_born_C.N. Не нужно домыслов!], Шахматы, 1972, nr 21, lk
Ei tema ise ega keegi ta sugulastest ei kasutanud
== Elulugu ==
14. rida ⟶ 15. rida:
1914. aasta [[1. august]]il, kui Alehhin osales turniiril [[Mannheim]]is, kuulutas [[Saksamaa]] [[Venemaa]]le sõja. Turniir jäi pooleli. Kõik venelastest osavõtjad interneeriti. Lõpuks [[14. september|14. septembril]] lubati Alehhinil Saksamaalt lahkuda, aga näiteks [[Jefim Bogoljubov]] jäigi sinna elama. Oktoobri lõpuks jõudis ta [[Basel]]i, [[Genova]], [[London]]i ning [[Stockholm]]i kaudu tagasi Peterburgi.
===
[[1915]]. aastal suri Alehhini ema ja [[1917]]. aastal isa.
[[1918]]. aasta sügisel võttis Alehhin ette tollel ajal ohtliku teekonna [[Kiiev]]isse ja [[Odessa]]sse. Sellel ajal oli peaaegu kogu [[Ukraina]] haaratud sõjategevusest ning olud muutusid väga sageli. Küll valitsesid Odessas Saksa – Austria-Ungari, siis
[[1920]]. aastal abiellus Alehhin endast vanema vene parunessi Aleksandra Batajevaga. Ka alustas ta filmistuudios tööd näitlejana. Seejärel astus ta [[NLKP]]-sse ning 1920–1921 töötas ta 9 kuud Keskjuurdluses ning ka [[Komintern]]i tõlgina. 1920. aasta oktoobris tuli ta esimeseks Nõukogude Venemaa maletšempioniks.
===
1920. aasta oktoobris tutvus ta [[šveits]]i ajakirjaniku Anneliese Rüeggiga, kellega abiellus [[1921]]. aasta märtsis. Samal aastal lahkusid nad Venemaalt, algul [[Riia|Riiga]], sealt [[Berliin]]i ning [[Pariis]]i. Mõni kuu hiljem jättis ta ka oma teise naise maha. Venemaale ei pöördunud ta enam kunagi tagasi. Peaaegu 7 aastat (1914–1921) ei olnud Alehhinil võimalik kohtuda välismaiste tippudega.
38. rida ⟶ 39. rida:
Ootamatult kaotas ta [[1935]]. aastal tiitli [[Max Euwe]]le +8 -9 =13. Räägitakse, et matši kaotuse üheks põhjuseks oli alkoholiprobleem. [[1937]]. aastal võitis ta aga revanšmatši +10 -4 =11. Pärast revanšmatši võitu hakkas Alehhin planeerima naasmist [[NSV Liit]]u (sinna ta küll kunagi tagasi ei jõudnud). 1938. aastal algasid läbirääkimised Alehhini ja [[Mihhail Botvinnik]]u vahelise maailmameistrimatši pidamiseks. Saavutati ka kokkulepe, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu jäigi matš pidamata.
===
[[August]]is 1939 tapeti Venemaal ta vend Aleksei ([[1888]]–[[1939]]). Alehhin ise viibis sõja puhkedes Buenos Aireses maleolümpial. Prantsusmaa võistkonna kaptenina keeldus ta mängimast [[Saksamaa]] võistkonna vastu. [[Jaanuar]]is [[1940]] mobiliseeriti Alehhin Prantsuse armeesse. Seal oli ta tõlk ja sanitaarohvitser.
57. rida ⟶ 58. rida:
[[File:Alekhine tombe.jpg|thumb|Alehhini haud Pariisis.]]
Ta oli mõnda aega matmata, kuna keegi ei tundnud surnu vastu huvi. Lõpuks Portugali maleföderatsioon kandis matusekulud. 1956. aastal leppisid Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa maleföderatsioonid kokku tema ümbermatmise osas ning pärast seda sängitati ta ümber [[Montparnasse]]'i kalmistule Pariisis. Huvitav on see, et hauaplaadil on nii ta sünni- kui ka surmaaeg ühepäevases nihkes.
Ametlikel võistlustel mängis Alehhin vähemalt 1366 partiid. Ta oli suur male populariseerija. Ta
[[1978]]. aastal nimetati [[asteroid]] nr
== Välislingid ==
| |||