Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
47. rida:
1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade, piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Nõrgalt mehitatud Otepää linnuse juurde jõudes kutsuti Bertold läbirääkimisteks sinna sisse. Samal ajal ronis osa väest teiselt poolt linnusesse ja ründas ugalasi, mõndasid tappes ja teisi põgenema ajades. Kroonika põhjendab vallutust ründajate teadmatusega Bertoldi läbirääkimistest. Mõne päeva pärast pöörduti linnusest saadud saagiga tagasi ja linnus ise pandi põlema. Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, [[Võnnu muinaslinnus|Võnnu linnuse]], vastu. [[Võnnu piiramine|Linnuse piiramise]] neljandal päeval, kuuldes [[Kaupo]] juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja [[Ümera lahing|võitsid neid lahingus]], tappes umbes 100 liivlast ja latgalit.<ref>Vahtre 1990, lk 67–73</ref>
1210. aasta [[jõulupühad]]e ajal riialaste poolt organiseeritud rüüsteretk [[Läänemaa]]le tõi kaasa läänemaalaste ühinemise ugalaste ja sakalaste sõjalise liiduga. 1211. aasta 19. jaanuari ja 17. veebruari vahel tungiti üksteisega kooskõlastatult Liivimaale. Samal ajal olid omakorda sõjakäiku kavandamas riialased, kes kogunesid koos liivlaste ja latgalitega [[Asti järv]]e äärde. Seal kohtuti sakalaste ja ugalaste väega, mis neid nähes põgenes. Üks mahajäänu andis teada samal ajal toimuvast läänemaalaste sõjaretkest ja kristlaste vägi otsustas pöörduda tagasi oma linnuseid kaitsma.<ref>Vahtre 1990, lk 75–76</ref> Hiljem samal aastal rüüstasid ugalased koos sakalastega latgalite aladel. Enne lahkumist tehti ka edutu katse [[Beverini piiramine (1211)|vallutada Beverini linnust]]. Vastusena tegid omakorda rüüsteretke Ugandisse kolm latgalite sõjasalka. Talve hakul suundus piiskopi ja ordu vägi läbi Ugandi sõjakäigule Jogentaganasse. Kroonika sõnul leiti Ugandi eest latgalite poolt laastatuna ja Tartu linnus mahajäetuna.<ref>Vahtre 1990, lk 86–88</ref>
Pärast neid sündmusi katkestati sõjategevus levima hakanud katku ja nälja tõttu. Lepiti kokku 3-aastases [[Turaida vaherahu|vaherahus]] ja selles, et Sakala kuni [[Navesti]] jõeni jääb piiskopi võimu alla ja kohustub vastu võtma ristiusu. [[Lemmit Mark]] on välja pakkunud, et ugalastel olid vahepeal tekkinud head suhted Pihkvaga ja Vene vürstidele toetudes suutsid nad oma sõltumatuse riialastest säilitada. Kroonika ugalasi rahuleppe osalisena otseselt ei maini, kuid nende kõrvalejäämist on siiski väheusutavaks peetud.<ref>Vahtre 1990, lk 91–94</ref>
| |||