Industrialiseerimine: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Aplerbecker Hütte2.JPG|pisi|Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910]]

Industrialiseerimine sai alguse [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] [[18.sajandi sajand]]i teisel poolel ja levis [[19.sajandi algusessajand]]i alguses Lääne-Euroopasse (1820. aastatel Belgia) ja [[USA|USAsse]] (1813. esimene vabrik) ning hiljem ka teistesse piirkondadesse. Muutust Suurbritannias, kus mindi üle uuele tootmisprotsessile, nimetatakse tööstusrevolutsiooniks ehk tööstuslikuks pöördeks [https://en.wikipedia.org/wiki/Industrial_Revolution]. <ref name="Inikori">Inikori, J. E. Africans and the Industrial Revolution in England. Cambridge University Press.</ref> Tekstiilitööstuse järel hakkasid kiirelt arenema metallurgia, tööpingid, kemikaalide kasutus, klaasi tootmine, aurutranspordi vahendid, kaevandamine jne. <ref name="Kreis">Kreis, S. 2008. The Origins of the Industrial Revolution in England [http://www.historyguide.org/intellect/lecture17a.html].</ref> Tööstusrevolutsioon mõjutas pea kõiki igapäevaelu tahke, toimus elanikkonna üldine jätkusuutlikkuse kasv. <ref name="Lucas">Lucas, R. E. Jr. 2002. Lectures on Economic Growth. Cambridge: Harvard University Press: 109-110109–110.</ref>

Industrialiseerimine realiseerub eelkõige tänu rasketööstuse arendamisele ja suurtööstuste loomisele <ref name="EE"/>. Inimeste füüsiline töö asendatakse masinatega, töö produktiivsus kasvab ning selle tulemusena suurenevad ka tootmisest saadavad tulud.<ref name="Griffin">Griffin, E. 2013. Patterns of Industrialisation.</ref> Tänu suurenevale kapitalile saavad tootjad investeerida uute tehnoloogiate ja kontseptsioonide väljatöötamisse ning sellega kindlustatakse industrialiseerimisprotsessi pidev areng. <ref name="Blackburn">Blackburn, R. 2006. Enslavement and industrialisation. BBC British History:[http://www.bbc.co.uk/history/british/abolition/industrialisation_article_01.shtml].</ref>

Urbaniseerumise ja üldise rahvastiku kasvu tõusu tõttu tekib ka suurem vajadus kaupade järele. <ref name="Merriman">Merriman, J. 1996. A History of Modern Europe: From the French Revolution to the Present, W. W. Norton & Company: 669.</ref> Kujuneb välja masstootmine ning turg. Analoogsete kaupade tootjate vahel tekib konkurents, mis õhutab tootjaid oma toodangu kvaliteeti parandama ja hinda võimalikult madalal hoidma.

Masinate kasutuselevõtt vabastas töölt hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes – neist said palgatöölised. <ref name="Kreis"/> Kui varem oli inimeste sissetulek väike ning saadud palk ei kompenseerinud perekonna ülalpidamiseks vajaminevaid kulutusi, siis peale industraliseerimist see muutus – töölised said teha rohkem töötunde ja –päevi ning samuti rakendati tööle ka naised ja lapsed. <ref name="Riley">Riley, M. J., Clare-Brown, D. 2001. Comparison of Cultures in Construction and Manufacturing Industries. Journal og Management in Engineering, 17(3): 261.</ref>

Olulised muutused toimusid ka sotsiaalvaldkonnas. Kuna töötajad lahkusid väikestest ettevõtetest ning koondusid tööle suurtesse tehastesse, oli vaja neile lähedalasuvas piirkonnas ka elamiskohta – tõusis suurte linnade hulk, toimus [[urbaniseerumine]] ehk linnastumine. Halvenesid ka perekondlikud suhted, kuna inimesed pidid oma pere juurest lahkuma, et minna tööle linnadesse, kus tehas või tööstus asub. On leitud, et industrialiseerimine toob endaga kaasa ka muutused perekonna struktuuris – kui varem elasid perekonna mitu generatsiooni samas piirkonnas, siis industrialiseerimisel hakkasid domineerima nii-öelda tuumikperekonnad (''nuclear familes''), mis koosnesid vaid vanematest ja nende kasvatatavatest lastes. <ref name="Parsons">Parsons, T. 2008. The effect of industrialisation on the family, Talcott Parsons, the isolated nuclear family. Blacks Academy.</ref>

Eestis toimus industrialiseerimine aastatel 1860-19151860–1915. Sel perioodil algas kiirem ja laialdasem linnade kasv ja areng, millele aitas kaasa ka Eesti [[demograafiline üleminek|demograafilise üleminekuni]] jõudmine ja seeläbi migratsiooni suurenemine linnadesse. Samuti hõlbustas industrialiseerumist pärisorjusest vabastamine antud perioodil. <ref name="Raagma">Raagma, G. 1996. Shifts in Regional Development of Estonia During the Transition. European Planning Studies, 4(6): 683-703683–703.</ref>

Aastaks 1950 oli tööstus Eesti NSV rahvamajanduses esimesel kohal ning aastal 1956 moodustas tööstus ühiskonna koguproduktist 59,6%. <ref name="EE"/>

Tänapäeval on üha süvenev trend [[kolmas sektor|tertsiaarsektori]] ehk teeninduse osakaalu tõusule ühiskonnas. Selle arvelt langevad nii primaarne ehk hankiv kui ka [[sekundaarne sektor|sekundaarne]] ehk töötlev majandussektor. Kui veel aastal 1990 moodustas sekundaarne sektor Eesti tööhõivest 25,6%, siis aastaks 2013 on see langenud 18,7%-le. <ref name="Statistika">Statistika andmebaas. [e-andmebaas][http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2].</ref> Olulisimaks tööstusharuks Eestis on masinatööstus, mis moodustab ligi 25% toodangust. Sellele järgnevad puidu- ja paberitööstus (20%), toiduainetööstus (15%), metallitööstus (13%), keemiatööstus (10%) ja kergetööstus (<5%). <ref name="Lauri">Lauri, M. 2005. Töötlev tööstus. Estonica: [http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/T%C3%B6%C3%B6tlev_t%C3%B6%C3%B6stus/].</ref>

* [[Tööstuslik pööre]]