Erinevus lehekülje "Jänes" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2681 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| on loomade perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jänes (täpsustus)]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Jänes
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Loomad]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Feldhase Schiermonnikoog.JPG
| pildi_laius = 270px
| pildi_seletus =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Jäneselised]] ''Lagomorpha''
| sugukond = [[Jäneslased]] ''Leporidae''
| perekond = '''Jänes''' ''Lepus''
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Jänes''' (''Lepus'') on [[jäneselised|jäneseliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[jäneslased|jäneslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[Perekond (bioloogia)|perekond]].
 
"[[Loomade elu]]" järgi on jänese perekond [[pärisjäneslased|pärisjäneslaste]] [[alamsugukond|alamsugukonna]] ainus perekond. Sellesse kuulub 15 liiki, mis asustavad eeskätt [[parasvööde|parasvöötme]] avamaastikke ja [[mets]]i. Üksikud liigid elavad [[kõrb]]etest kuni [[tundra]]ni, kaasa arvatud [[Gröönimaa]]l ja [[Taimõri järv]]e ääres. Kõige mitmekesisemad on nad [[Põhja-Ameerika]]s, seevastu [[Lõuna-Ameerika]]s puuduvad. [[Austraalia]]s ja paljudel saartel on nad aklimatiseeritud. <ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 7. kd., lk. 102–109, eriti lk. 102</ref>
 
Eestis elutsevad 32{{lisa viide}} jäneste liigist [[halljänes|hall]]- ja [[valgejänes]]. Mõlemad toituvad suvel [[rohttaim]]edest, talvel söövad [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[oks]]i, [[puukoor|koort]] ja [[võrse]]id, rikkudes nii ka [[viljapuu|viljapuid]]. Nad ise on mitme [[kiskja]] põhiliseks toiduks.
 
Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks (ainult kõrvaotsad jäävad mustaks). Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad.
 
Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub.
 
Mõni jäneseliik on tähtis [[karusnahk|karusnaha]] poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada [[inimene|inimeselegi]] ohtlikke haigusi, näiteks [[tulareemia]]t, samuti kanda [[puuk]]e, kellelt omakorda haigusi saada võib. <ref name="Loomade elu"/>
 
==Liigid==
*''Lepus americanus'' – [[ameerika jänes]]
*''Lepus barchyurus'' – [[mandžuuria jänes]]
Anonüümne kasutaja