Välisuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'thumb|Esimese maailmasõja aegne saksa välisuurtükk M96 '''Välisuurtükk''' on mürskudega (algselt kahurikuulidega) tulistav v...'
 
PResümee puudub
2. rida:
'''Välisuurtükk''' on [[mürsk]]udega (algselt kahurikuulidega) tulistav vint- või sileraudne tulirelv, mille tähendus on ajalooliselt korduvalt muutunud. Algselt tähendas see kergeid [[kahur]]eid, mida liikvel olevad sõjaväed võisid kaasas kanda ja mille tulepositsioone sai lahingu käigus muuta, eristamaks neid raskematest kahuritest, mida kasutati kindluste piiramisel või kaitsel.
 
Oluline areng välisuurtükkide arengus toimus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal, mil [[Gustav II Adolf]] paigutas kahurid seisestsenistest märkimisväärselt suurematele ratastele, mis võimaldas neid lahingus märkimisväärselt mobiilsemalt kasutada, purustada nende abil koonduvad vastase väed ja anda sellega rünnakueelis oma [[jalavägi|jalaväele]]. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] käigus kasutas sama võtet [[Napoleon I]].
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajaks olid mõningase mobiilsuse omandanud kõik suurtükid - isegi [[Suur Bertha]] võis aeglaselt rööbastel liikuda. Tol ajal defineeriti välisuurtükke inglise vägedes kui 4,5 [[tolli]]seid ja sellele lähedase [[kaliiber|kaliibriga]] suurtükke. [[Saksamaa]]l oli välisuurtükkide kaliibriks 75-140 mm.