Redaktsioon: 13. september 2015, kell 10:06 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Uus lehekülg: 'thumb\|Esimese maailmasõja aegne saksa välisuurtükk M96 '''Välisuurtükk''' on mürskudega (algselt kahurikuulidega) tulistav v...'		Redaktsioon: 14. september 2015, kell 00:35 redigeeri eemalda Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 100 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Välisuurtükk''' on [[mürsk]]udega (algselt kahurikuulidega) tulistav vint- või sileraudne tulirelv, mille tähendus on ajalooliselt korduvalt muutunud. Algselt tähendas see kergeid [[kahur]]eid, mida liikvel olevad sõjaväed võisid kaasas kanda ja mille tulepositsioone sai lahingu käigus muuta, eristamaks neid raskematest kahuritest, mida kasutati kindluste piiramisel või kaitsel. Oluline areng välisuurtükkide arengus toimus [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastase sõja]] ajal, mil [[Gustav II Adolf]] paigutas kahurid ~~seisest~~senistest märkimisväärselt suurematele ratastele, mis võimaldas neid lahingus märkimisväärselt mobiilsemalt kasutada, purustada nende abil koonduvad vastase väed ja anda sellega rünnakueelis oma [[jalavägi\|jalaväele]]. [[Napoleoni sõjad\|Napoleoni sõdade]] käigus kasutas sama võtet [[Napoleon I]]. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajaks olid mõningase mobiilsuse omandanud kõik suurtükid - isegi [[Suur Bertha]] võis aeglaselt rööbastel liikuda. Tol ajal defineeriti välisuurtükke inglise vägedes kui 4,5 [[tolli]]seid ja sellele lähedase [[kaliiber\|kaliibriga]] suurtükke. [[Saksamaa]]l oli välisuurtükkide kaliibriks 75-140 mm.

Välisuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel