Béla Kun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
See on esialgne variant, kirjutan veel juurde.
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 13. september 2015, kell 15:50

Béla Kun (sünninimi Béla Kohn; 20. veebruar 1886 Lele, Transilvaania (tänapäeval Rumeenia) – 29. august 1938 Moskva) oli Ungari kommunistlik poliitik ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise tegelane.

Béla Kun (1923)
Béla Kun kõnet pidamas 1919. aastal

Béla Kun sündis juudi rahvusest notari perekonnas, tema ema oli ungari rahvusest, kuid läks abielludes üle juudi usku. Juba 1902. aastal astus ta Ungari Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1904. aastal madjariseeris ta oma perekonnanime, võttis Kohni asemel uueks nimeks Kun. Samal aastal asus ta õppima Kolozsvári Ülikoolis (tänapäeval Cluj-Napoca) õigusteadust. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta kindlustusametniku ja ajakirjanikuna.

Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti Austria-Ungari sõjaväkke, 1916. aasta kevadel langes ta idarindel Vene vägede kätte sõjavangi.[1] 1917. aastal vabandes Béla Kun sõjavangide laagrist ja astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei liikmeks. Ta moodustas 1918. aasta märtsis VK(b)P ungari grupi, oli KV(b)P Välismaagruppide Keskföderatsiooni esimees ja üks internatsionaalsete väeosade organiseerijaid.[2]

1918. aasta novembri keskel pöördus Kun Ungarisse tagasi. Ta osales Ungari Kommunistliku Partei asutamises ja valiti selle esimeheks. 21. märtsil 1919 moodustati Ungari Nõukogude Vabariik. Béla Kun oli välisasjade rahvakomissar ja hiljem ka sõjaasjade rahvakomissar. Ta oli Ungari Nõukogude Vabariigi tegelik juht.[3]

Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi kukutamist põgenes Béla Kun 1919. aasta augusti algul Viini.[4] Ta vahistati ja interneeriti. 1920. aasta juulis vahetati ta välja Austria sõjavangise vastu ja saadeti Nõukogude Venemaale. 1920. aastal oli Kun Lõunarinde Revolutsioonilise Sõjanõukogu liige ja kuulus Ülevenemaalisesse Kesktäitevkomiteesse. Ta oli üks Kominterni asutajaid ja oli alates 1921. aastast selle Täitevkomitee liige.

Suure terrori ajal süüdistati Béla Kuni trotskismis ja ta vahistati 28. juunil 1937. 29. augustil 1938 mõisteti ta surma ja lasti maha.

Béla Kun rehabiliteeriti postuumselt 1956. aastal.[5]

Viited