Võhandu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
Pühaks peetud Võhandu jõgi on suulises pärimuses seotud äikesejumala [[Pikne|Piksega]]. [[Johann Gutslaff]] esitas oma [[1644]]. aastal [[Tartu]]s ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") [[Erastvere]] talupojalt, [[piksepapp|piksepapilt]] [[Vihtla Jürgen]]ilt kirja pandud [[Pikse palve]], millega kohalik maarahvas palus [[suur ristipäev|suurel ristipäeval]] härga ohverdades äikesejumalalt [[Pikne|Pikselt]] lepitust ja leevendust põuale, mis algas pärast seda, kui püha jõe peale [[Osula]] veski ehitati:
 
[[Pilt:Pikse palve|right|thumb|Pikse palve Gutslaffi raamatus.]]
''"Voda Picker! Herja anname palvus katte sarve kahn ninck nelli shörre kahn, kündi perrast, külvi perrast, ölje vast, terra kuld. Toucko mujo musto pilvi suhre soh, körkin kondo, laja lahne pähle. Simmasse ilma, messi hohk meile kündjalle, külvjalle. Pöha picken, häja meye pöldu hüvvä ölje allan, ninck hüvvä päh otzah ninck hüvvä terri sisseh."''<ref>Johann Gutslaff. Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Dorpt 1644, lk 362-363.</ref>