Erinevus lehekülje "Ratsanikesõda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
 
==Sõja algus==
[[1519]]. aasta keisrivalimised tulid kasuks Zygmunt I-le, sest valituks osutus Habsburgide soost [[Karl V]], kes oli Jagelloonidega heades suhetes. [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[François I]]-le panuse teinud Albrecht oli sunnitud kiiresti otsustama, mida ette võtta, sest juba sama aasta suvel asus Zygmunt tema vastu vägesid koondama. Albrecht otsustas sõja kasuks, sest seda oli juba kaua ette valmistatud, ja asus Saksa-Rooma riigis aktiivselt vägesid värbama. Sealjuures tehti aga tõsine viga, nimelt juhtis endine [[Saksa ordu suurmarssal|suurmarssal]] [[Wilhelm von Isenburg]] 6000-mehelise värvatute väe avalikult läbi kogu Põhja-Saksamaa ja andis sellega Poolale üheselt märku Preisimaa vaenulikest kavatsustest. Lisaks esitas Albrecht von Hohenzollern Poolale nõudmise hõivatud Preisimaa alade tagastamiseks ja Warmia tagastamiseks, samuti nõude tasuda 30 000 kuldnat kompensatsiooniks okupatsiooni tekitatud kahjude eest. See andis Zygmuntile legaalse põhjuse kõrgmeistri vastu sõda alustada. Detsembris [[1519]] kuulutaski [[Sejm (Poola)|Sejm]] peale piiskop [[Erazm Ciołeki kihutuskõnesid ordule sõja.
 
[[1520]]. aasta esimestel päevadel puhkes Preisimaal otsene Poola ja Saksa ordu vaheline sõjategevus, mida on nimetatud palgasõduritest ratsaväelaste intensiivse kasutamise tõttu Ratsanikesõjaks (''Reiterkrieg''). Leedu ida poolt ähvardava ohu tõttu sõjategevuses ei osalenud.
35 924

muudatust