Ratsanikesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
Ordu väed omakorda hõivasid [[Warmia]]s [[Braunsberg]]i linna. Kui Poola väed aprillis täiendust said ja neil oli rohkem kahureid, suutsid nad Marienwerderi ning Preußisch Hollandi hõivata, aga katse Braunsbergi tagasi vallutada luhtus. Ordu väed olid algselt kaitsepositsioonil, oodates abivägede saabumist.
 
1520. aasta suvel saabusid Saksamaalt pärit abiväed, mis ründasid juulis [[Masoovia]]t ja augustis ka [[Suur-Poola]]t. Sakslastel õnnestus hõivata [[Międzyrzecz]], hiljem ka [[Wałcz]], [[Chojnice]], [[Lidzbark Warmiński]], [[Starogard Gdański]] ja [[Tczew]]. Ordu väed alustasid ka [[Gdańsk]]i piiramist, aga Poola abivägede saabumine ning majanduslikud probleemid ([[palgasõdur]]id keeldusid raha puudumisel võitlemast) tegid piiramisele lõpu. Pärast seda, kui Saksa-Roomast tulnud palgasõdurid ei suutnud Gdańskit vallutada ja nende vägi lagunema hakkas, oli selge, et ordut ootab kaotus.
 
Wolter von Plettenberg surus 1520. aasta oktoobris Volmari maapäeval läbi otsuse Preisimaa toetamiseks relvade, sõjamoona ja saja ratsanikuga, kellest enamiku panid välja [[Viljandi komtuur]] ja [[Maasilinna foogt]].<ref>Walther Hubatsch. Albrecht von Brandenburg-Ansbach. Heidelberg, 1960, lk 90.</ref> Abi eest pidi Albrecht loobuma õigustest Harju-Virule ([[Põhja-Eesti]]le) ja tegema Plettenbergile teisigi järeleandmisi, mis lõplikult jõustusid küll alles [[1525]]. aastal.