Ratsanikesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Ratsanikesõda |osa= |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 15191521 |koht= Preisimaa |tulemus= Piirimuutusteta rahu. |osaline1= Saks...'
 
32. rida:
 
==Sõja algus==
[[[1519]]. aasta keisrivalimised tulid kasuks Zygmunt I-le, sest valituks osutus Habsburgide soost [[Karl V]], kes oli Jagelloonidega heades suhetes. [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[François I]]-le panuse teinud Albrecht oli sunnitud kiiresti otsustama, mida ette võtta, sest juba sama aasta suvel asus Zygmunt tema vastu vägesid koondama. Albrecht otsustas sõja kasuks, sest seda oli juba kaua ette valmistatud, ja asus Saksa-Rooma riigis aktiivselt vägesid värbama. Sealjuures tehti aga tõsine viga, nimelt juhtis endine [[Saksa ordu suurmarssal|suurmarssal]] [[Wilhelm von Isenburg]] 6000-mehelise värvatute väe avalikult läbi kogu Põhja-Saksamaa ja andis sellega Poolale üheselt märku Preisimaa vaenulikest kavatsustest. See andis Zygmuntile legaalse põhjuse kõrgmeistri vastu sõda alustada. Detsembris [[1519]] kuulutaski [[Sejm (Poola)|Sejm]] ordule sõja.
 
[[1520]]. aasta esimestel päevadel puhkes Preisimaal otsene Poola ja Saksa ordu vaheline sõjategevus, mida on nimetatud palgasõduritest ratsaväelaste intensiivse kasutamise tõttu Ratsanikesõjaks (''Reiterkrieg''). Leedu ida poolt ähvardava ohu tõttu sõjategevuses ei osalenud.