Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti linnad 1940 |
kõrts lingitud + vikindus |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib ajaloolisest halduslikust omavalitsusest; haldusliku linnaosa kohta vaata artiklit [[Nõmme linnaosa]]; Tallinna asumi kohta vaata artiklit [[Nõmme asum]]; teiste Nõmme-nimeliste kohtade kohta vaata lehekülge [[Nõmme (täpsustus)]].}}
{{keeletoimeta}}
{{linn
| nimi = Nõmme
18. rida ⟶ 20. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Nõmme''' oli [[linn]] [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]ast edelas.
28. rida ⟶ 31. rida:
== Ajalugu ==
=== Eelajalugu ===
[[File:Mellin Atlas von Lieffland Tallinn.png|
Kuni XIX sajandi keskpaigani oli Nõmme peaaegu asustamata. Hõreda männimetsaga kaetud ala läbisid Viljandi- ja Pärnu-suunalised teed ning metsatee Saku mõisani. Vanemates ürikutes ([[Taani hindamisraamat]]us) mainitakse suurima asustusena [[13. sajand]]il rajatud [[Pääsküla küla]].<ref>Nõmme ajalugu. Lk 16</ref>
Aastal [[1371]] mainitakse praeguse Nõmme territooriumil asuvat Hohenhaupti (Kõrgepea – Glehni lossi asupaika) vaid Tallinna [[saras]]e ühe punktina. Vanadelt kaartidelt on täheldatud veel mõni ehitis, nagu Mägedevahe (''meggedewahe Krog'', 1689) ja [[Nõmme kõrts]] (''Nöme'', 1798).<ref>Nõmme ajalugu. Lk 239</ref>
Aastatel [[1821]]–[[1919]] kuulusid Nõmme maa-alad [[Jälgimäe mõis]]ale ([[saksa keel]]es ''Jelgimeggi''), mille omanik oli [[Glehn]]ide perekond. [[1886]]. aastal ehitas [[Nikolai von Glehn]] [[Mustamäe nõlv]]ale endale uue kodu – Hohenhaupti lossi (nn [[Glehni loss]]), jättes nii Jälgimäe mõisa kõrvalmõisaks.<ref>[http://www.mois.ee/harju/jalgimae.shtml Jälgimäe mõis (Jelgimeggi in Kirchspiel Kegel, Harrien)] Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma</ref>
37. rida ⟶ 40. rida:
=== Areng aastatel 1872–1917 ===
[[Pilt:Glehn.gif|thumb|Nikolai von Glehn]]
[[1870. aastad|1870. aastatel]] jõudis [[raudtee]] ka Jälgimäe mõisa maadele. Valminud [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ahvatles paljusi suvitajaid avastama uusi väljasõidu kohti. Nii jõuti Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Uus suvituskoht osutus tallinlaste seas niivõrd populaarseks, et [[1872]]. aasta kevadel algatati asjaajamine raudteepeatuse rajamiseks [[Nõmme
Mõistes regulaarsest raudteeühendusest tulenevaid loendamatuid võimalusi, hakkas [[Nikolai von Glehn]] raudteepeatuse ümbruses maid välja rentima,<ref>[http://deepzone0.ttu.ee/kultuur/loss_tekst.htm Glehni loss.] TTÜ kultuurikeskus</ref> soodustades nii suvilate ehitamist. Esimeseks rentnikuks on dateeritud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1873]] Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Rahvajutu järgi olla von Glehn pärast tehingut lausunud: ''"Seie saagu lenn."''<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 12</ref>
132. rida ⟶ 135. rida:
== Välislingid ==
* [http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Nomme/files/Nomme%20linna%20ehitussundmaarused_1929_1932_1937.pdf Nõmme areng ja ehitussundmäärused.] Nõmme linna ehitussundmäärused aastatest 1929, 1932, 1936 ja 1937 ▼
* [http://kaart.nomme.info/ Nõmme linna kaart] Nõmme kaardi teeb eriliseks asjaolu, et kõik objektid on varustatud fotodega▼
=== Artiklid ===
* [[Robert Nerman]]. [http://epl.ekspress.ee/artikkel/263762 Nõmme raudteepeatus 7. verstal.] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2004
* [[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/447329 Nõmmel selgitati välja kuue tuhande hoone väärtus.] Eesti Päevaleht, 5. november 2008
▲* [http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Nomme/files/Nomme%20linna%20ehitussundmaarused_1929_1932_1937.pdf Nõmme areng ja ehitussundmäärused.] Nõmme linna ehitussundmäärused aastatest 1929, 1932, 1936 ja 1937
▲* [http://kaart.nomme.info/ Nõmme linna kaart] Nõmme kaardi teeb eriliseks asjaolu, et kõik objektid on varustatud fotodega
[[Kategooria:Eesti ajaloolised linnad]]
| |||