Hernhuutlus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:18. sajand Eestis |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Liivimaa]]le jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas [[Christan David]]iga [[1729]]. aastal ja rajasid koguduse [[Tallinn]]a. Esimene suur usuline ärkamine eestlaste keskel algas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] [[Urvaste]]s [[1736]]. aastal.
11. rida ⟶ 9. rida:
[[Kõlblus]]taotlustes läksid hernhuutlased kohati äärmustesse, nende usulises praktikas esines [[ekstaas|ekstaatilist]] käitumist, mitmes paigas hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, toimus rahvarahutusi. Üks käremeelsem mõisavastane prohvet oli [[Rõuge]]st pärit [[Tallima Paap]]. Kiriku ja aadli hirm sündmuste üle kontrolli kaotada viis selleni, et [[1743]] keelustas keisrinna [[Jelizaveta I]] vennastekoguduse liikumise.
[[1764]] andis [[Katariina II]] vennastekogudustele taas loa tegutseda, kuid täieliku tegevusvabaduse andis neile [[1817]]. aastal [[Aleksander I]]. Järgnes liikumise uus kõrgaeg. Vennastekogudustega seotud või nende poolt inspireeritud oli [[19. sajand]]i esimestel
Vaatamata keelustamisele tegutsesid mitmed kogudused edasi ka nõukogude ajal (luterliku koguduse filiaalina). Nii on tänapäevani säilinud:
27. rida ⟶ 25. rida:
* [[Pühalepa palvemaja]] Pühalepa kihelkonnas (nõuk. ajal kasutati kirikuna)
* [[Nissi palvemaja]] (Metsa tn. 24) Nissi kihelkonnas
* [[Saku alevi palvemaja]] (praegu tegutseb EELK Hageri
Tänapäeval võib liikumise poolt olla Eestis haaratud u 100 inimest.
| |||